Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Iditarod 2013

04.03.2013

Traditsiooniliselt alustasid märtsi esimesel laupäeval oma teekonda selleaastasel Iditarodi koerarakendite võistlusel osalejad.


Iditarod viib rakendijuhid rannikulinnast Anchorage Beringi mere äärde Nome’i. Rakendis on 12-16 koera ning 1,049 miili ehk 1,688 km pikkune teekond võtab aega 9-15 päeva.


Võistlus kulgeb ajaloolisel postiteel, mis ühendas rannikulinnu Alaska lääneosa kaevandusasumitega. Teed pidi toodi kohale varustus ja kirjad ning veeti välja kuld. Seda kõike koerarakendite ja nende juhtide abil. 1925. aastal puhkes Nome’is difteeria ja rakendijuhid ning nende koerad mängisid olulist rolli piirkonna vaktsiiniga varustamises. Esimese Iditarod toimus 1973.aastal.


Raja 1049 miiline pikkus on sümboolne, tähistades üle 1000 miili pikkust teekonda ja rõhutades, et Alaska on 49. osariik.


Iditarod 2013




  • Sellel aastal võisteldakse lõunapoolsel rajal (paarituarvuline aasta)

  • Raja pikkus on 998 miili ehk 1596 km

  • lõunapoolne rada läbib praeguseks maja jäätud endist kaevanduslinna Iditarod

  • Sellel aastal tähistab Iditarod-i võistlus oma 40-ndat juubelit


Sellel aastal asusid teele:




  • 66 võistlejat

  • 16 rakendijuhti on naised

  • 12 rakendit teevad seda esimest korda

  • Rajal on kuus eelnevate aastate võitjat

  • osalejad Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Jamaikalt, Brasiiliast, Uus-Meremaalt, Norrast ja Venemaalt.


Iditarod’i kulgu ja tulemusi saab jälgida siit.

Veidi aega tagasi sai kirjutatud kahest suurest koerarakendite võistlusest: Iditarod Põhja – Ameerikas ja Finnmarksløpet Põhja – Euroopas. Nüüdseks on mõlemad võiduajamised lõpuni jõudnud.



Iditarod 2012, Alaska



  • Alustas 66 võistlejat.

  • Neist 15 asusid teele esimest korda.

  • Finišisse jõudis 53 osalejat.

  • Esimese koha saavutas Dallas Seavey (25) – noorim võitja Iditarod-i ajaloos. Tema käes on ka noorima osaleja tiitel – oma esimese täispika Iditarod-i raja läbis ta 18. aastaselt.

  • Tema isa, Mitch Seavey, lõpetas seitsmendana (ta võitis võistluse 2004. aastal).

  • Võitja vanaisa Dan Seavey (74) osales oma viiendal Iditarod-il ja lõpetas võistluse 51. kohal.

  • Eelmise aasta võitja John Baker (püstitas võites rajarekordi – läbis raja vähem kui üheksa päevaga) lõpetas seekord üheksandana.

  • Võitja läbis raja mõni tund rohkem kui üheksa päevaga.

  • Esikolmik lõpetas seekord paari tunni sees.

  • Parim esmakordselt lõpetaja saavutas 13. koha.

  • Punane latern ehk viimane lõpetaja oli Jan Steves (läbis raja esimest korda). Tal kulus finišisse jõudmiseks 14 päeva ja peaaegu 12 tundi.


Finnmarksløpet 2012, Norra


FL-1000




  • Alustas 52 osalejat – võistluste rekord.

  • 6 neist läksid rajale esmakordselt.

  • Finišisse jõudis 24 võistlejat.

  • Esimese koha saavutas Inger-Marie Haaland Norrast. Ta võitis võistluse ka 2009.aastal.

  • Teiseks tuli võistluse viiekordne võitja Harald Tunheim (Norra).

  • Parim välismaalasest lõpetaja, Mats Pettersson (Rootsi), saavutas 12. koha.


FL-500




  • Alustas 67 osalejat.

  • 34 neist läks rajale esmakordselt.

  • Finišisse jõudis 56 võistlejat.

  • Võitis Katy Meier Rootsist.

  • Teise koha saavutas 2010. aasta võitja Ole Wingren Soomest.

Iditarod 2012

05.03.2012

Traditsiooniliselt alustasid märtsi esimesel laupäeval oma teekonda selleaastasel Iditarodi koerarakendite võistlusel osalejad.


Iditarod viib rakendijuhid rannikulinnast Anchorage Beringi mere äärde Nome’i. Rakendis on 12-16 koera ning 1,049 miili ehk 1,688 km pikkune teekond võtab aega 9-15 päeva.


Võistlus kulgeb ajaloolisel postiteel, mis ühendas rannikulinnu Alaska lääneosa kaevandusasumitega. Teed pidi toodi kohale varustus ja kirjad ning veeti välja kuld. Seda kõike koerarakendite ja nende juhtide abil. 1925. aastal puhkes Nome’is difteeria ja rakendijuhid ning nende koerad mängisid olulist rolli piirkonna vaktsiiniga varustamises. Esimese Iditarod toimus 1973.aastal.


Raja 1049 miiline pikkus on sümboolne, tähistades üle 1000 miilist teekonda ja tuues välja, et Alaska on 49. osariik.


Kasutusel on kaks rada:




  • põhjapoolne – traditsiooniline, sellel võisteldakse paarisarvulistel aastatel

  • lõunapoolne – võeti kasutusele 1977.aastal, sellel võisteldakse paarituarvulistel aastatel


Miks kaks rada?




  • mõlemad on ajaloolised postiteed

  • põhjapoolse raja äärde jäävad väikesed külad ei suutnud toime tulla igaaastase võistlusega kaasneva inimtulvaga.

  • radade vahetamine üle aasta tagab koormuse jagunemise põhjas ja lõunas asuvate külade vahel.

  • lõunapoolne rada läbib praeguseks maja jäätud endist kaevanduslinna Iditarod


Selle aastane rada on erinevate väiksemate rajamuutuste tõttu 975 miili ehk 1569 km pikk.


Rajale jäävad üle 20 kontrollpunkti, kus saab varustust täiendada, puhata ja kus loomaarst koerad üle vaatab. Raja läbimise taktika valib iga võistleja ise, kuid ta peab arvestama kolme kohustusliku puhkepausiga:




  • Üks 24 tunnine paus – koha valib rakendijuht ise

  • Üks 8 tunnine paus kas Yukon-i jõel või Shageluk-i külas (olenevalt aastast)

  • Üks 8 tunnine peatus White Mountain-i kontrollpunktis.

  • 8-tunniseid pause ei tohi ühendada.


Sellel aastal asusid teele:




  • 66 võistlejat

  • 16 rakendijuhti on naised

  • 15 rakendit teevad seda esimest korda

  • osalejad Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Uus-Meremaalt ja  Norrast.


Iditarod’i kulgu ja tulemusi saab jälgida siit.

Kelguvedu

10.03.2011


Jätkame talviste koeraharrastuste tutvustamist ja käes on ehk tuntuima – kelguveo – kord. Paljud meist on koera kaelarihma pidi kelgu külge kinnitanud ja siis tal kas last või sõpra vedada lasknud.


Koerad on olnud meie kõrval aastatuhandeid. Ilmselt üsna varsti pärast kodustamist asuti neid talvel lumega kelgu ees vajalikel transporditöödel kasutama. Maadeavastajadki leidsid koertes kasulikeima vahendi pooluste avastamiseks. Näiteks Roald Amundsen’i viisid 1911. aastal lõunapoolusele ustavad kelgukoerad. Lisaks varustuse vedamisele kasutasid ekspeditsioonis osalejad koeri ka nälja kustutamiseks.


Edaspidigi on koerarakendid osutanud elupäästvat abi – näiteks 1925. aasta Alaskal. Tänapäeval on kelguveost kujunenud mõnus vaba aja veetmise viis. Samas peetakse erinevaid kestvussõidu võistlusi  (näiteks Iditarod, Yukon-Quest, Finnmarkslopet), mis panevad nendes osalevad koerad ja rakendijuhid tõeliselt proovile.


Kelguveol kasutatavate koerte tähtsaimad omadused on vastupidavus ja kiirus. Vastupidavus annab võimaluse koertega pikku vahemaid läbida. Kiirus omakorda aitab tagada, et ette võetud teekond läbitakse mõistliku ajaga. Pikkadel vahemaadel on olenevalt maastikust kelgukoerte keskmine liikumiskiirus 10-20 km/h.


Kelgu ette võib rakendad iga koera, kes vähegi vedamisest huvitatud on ja seda füüsiliselt suudab. Enim leiavad kasutust siiski spetsiaalselt veosporti silmas pidades aretatud koerad. Tõukoertest rakendatakse kelgu ette enim alaska malamuute, siberi huskysid ja samojeede. Rakendisportlaste seas on väga populaarsed nn alaska husky tüüpi koerad. See ei ole eraldi koeratõug, vaid mitmete eri tõugude (pointerid, siberi husky, dobermann, hurdalaadsed, linnukoerad,) ristamisel saadus kiire ja vastupidav koertüüp.


Kelgu ette rakendamiseks on vaja koerale veorakmeid ja kaelarihma. Kelguga ühendab koeri veoliin. Enamasti rakendatakse koerad kelgu ette paari kaupa üksteise järel. Mõnikord kasutatakse ka nn kalasaba meetodit, kus iga koer on kelgu külge kinnitatud omaette veoliiniga.


Rakendis on igal koeral oma roll. Tähtsaim neljajalgne on juhtkoer. See koer peab olema kiire, vastupidav, osav, isepäine ent samas rakendijuhile kuulekas. Temast sõltub suuresti rakendi edukus. Hea juhtkoer on iga rakendijuhi suurim varandus. Kelgule kõige lähemale pannakse harilikult nii meelelt kui kehalt tugevad koerad, keda kelgu lähedus ei ehmata.


Kelguveo võistlustel on rakendid koerte arvu järgi eri klassidesse jagatud. Levinuimad on 2-, 4-, 6-, 8- koera ja vabaklass (koerte arv pole piiratud).  Sprindivõistlustel arvestatakse distantsi pikkust vastavalt koerte arvule (alates 2 km koera kohta). Kestvussõidus vältavad võistlused mitmeid päevi ja läbitavad vahemaad on kordades pikemad.


Sellel laupäeval, 12.03. toimub Pärnumaal Tori vallas Võlli külas rakendispordi Talvekarika 2011 kolmas etapp. http://www.rakendisport.ee/

Iditarod

02.03.2011


Kuigi päike käib üha kõrgemaid kaari ja õhus on kevade lõhna, on talispordi harrastamiseks veel aega küllaga. Hooaja lõpus toimuvad mitmed suured võistlused. Sellel nädalavahetusel asuvad Alaskal teele suurel koerarakendite kestvussõidul Iditarod osalejad.


Iditarod viib kelgujuhid rannikulinnast Anchorage Beringi mere äärde Nome’i. Rakendis on 12-16 koera ning 1150 miili ehk 1850 km pikkune teekond võtab aega 10-17 päeva. Võistlus algab igal aastal märtsi esimesel laupäeval ehk sellel aastal asuvad sõitjad teele 5.märtsil. Sellel aastal stardivad 62 rakendit, neist 15 juhivad naised.


Teekonnal läbivad nad 23 kontrollpunkti, kus nad saavad varusid täiendada ja puhata. Koerad vaadatakse pidevalt veterinaaride poolt üle ja rajale lubatakse ainult terved ja vormis koerad.


Võistlus kulgeb ajaloolisel postiteel, mis ühendas rannikulinnu Alaska lääneosa kaevandusasumitega. Varustus ja kirjad toodi kohale ja kuld veeti välja. Seda kõike koerarakendite ja nende juhtide abil. 1925. aastal puhkes Nome’is difteeria ja rakendijuhid ning nende koerad mängisid olulist rolli piirkonna vaktsiiniga varustamises. Esimese Iditarod toimus 1973.aastal.


Võistlus toimub väga vahelduval ja väljakutseid pakkuval maastikul. Teekonnale jäävad mäed, tundra, tihedad metsad, külmunud jõed ja tuultest räsitud rannik. Keerukust lisab ilm, sest valitsevat suured miinuskraadid, nähtavust piiravad tuul ja tuisk ning nagu põhjapoolkerale kohane, saadavad võistlejaid praegu veel pikad ja pimedad ööd.


Alaskalased ise on võistluse üle ääretult uhked, sest see hoiab elus nende jaoks nii olulist kelgukoerte traditsiooni. Iditarodi korraldamisel panevad käed külge pea kõik, kes rajaäärses piirkonnas elavad.


Kuigi igal võistlejal on oma taktika ja lähenemine nii koerte söötmisele kui ka sõiduajale (öösel või päeval), on samas olemas kindlad reeglid, mida iga osaleja peab järgima. Näiteks peavad sõitjatel kohustusliku varustusena kaasas olema paks talvejope, talvine magamiskott, kirves, lumeräätsad, enda ja koerte toit ja papud kõigile koertele, vältimaks teravast jääst tingitud käpavigastusi.


Võistluse lõpetajad, nii esimesed kui ka viimased (viimast rakendit rajal kutsutakse punaseks laternaks) leiavad koha rakendispordi austajate südametes üle maailma.


Iditarod’i kulgu ja tulemusi saab jälgida www.iditarod.com


Pikim Euroopas peetav rakendivõistlus www.finnmarkslopet.no

5 ese(t)