Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!



  • Kui koer on vabalt, rahuldab ta ise oma liikumisvajaduse. Ketis peetud loomad muutuvad aja jooksul kurjemaks – eriti, kui neil puudub igasugunegi võimalus jalutuskäikudeks.

  • On üsna tavaline, et lahtiselt peetavatel õuekoertel ilmneb kalduvus hulkuma minna, sest jahipidamine ja kontakti otsimine liigikaaslastega on koera loomulikud instinktid.

  • Koerad ei vaja tänapäeval jahipidamist, sest looma toidu eest hoolitseb peremees. Koera saab õpetada loomi mitte murdma, et ta poleks metsloomadele ega inimestele ohtlik. Aretustöö tulemusena on paljud toakoerad jahiinstinkti peaaegu minetanud.

  • Soov anda järglasi on omane kõikidele elusolenditele. Emastel koertel on jooksuaeg kaks korda aastas, isasel kestab see aastaringselt, sõltudes ümbruskonna emaste innatsüklist.

  • Koerad on metsloomad, kes ründavad siis, kui inimeste käitumine neid hirmutab või ohustab. Enamasti annab inimeste vale käitumine loomadele põhjuse ründamiseks.

  • Koerte pissitamine parkides ja õuedes muudab oluliselt elukeskkonna kvaliteeti ja reostab keskkonda. Loomade väljaheited on soodsaks pinnaseks mitmesuguste haiguste levimisele.

  • See, et koerad oma territooriumi märgistavad on loomulik. Koer rahuldab oma ihuhädasid, mitte ei reosta tahtlikult keskkonda. Lõhnameele abil vastuvõetavad teated on koertele vajalikud liigikaaslastega suhtlemiseks.

  • Aretustöö tulemusena on mitmeid koeratõuge, kelle käitumine on inimestele ohtlik. Kurjaks kasvatavad koeri ka peremehed ise.

  • Kuna paaritamata koerad elavad täpselt samasugust täisväärtuslikku elu nagu kõik teisedki koerad, soovitatakse koerte paljunemist piirata hormonaalsete tablettide, hormoonsüstide ning loomade steriliseerimise - kastreerimisega.







Inimene on pidanud vähemalt 10 000 aastat lemmikloomi. Ja võibolla ongi meil koerad olemas osaliselt tänu inimeste, eriti lastevajadusest lemmikloomade järele.




Enne kui võtad koera, mõtle hoolega. Arvesta, et kutsikast kasvab koer, kelle eest vastutad SINA.

Koer – sõber , kaaslane, pereliige järgmised 10-15 aastat! Seetõttu ära otsusta seda hetke meeleolu ajel. Eriti kui oled otsustanud võtta tõutu koera, pead olema ettevaatlik, sest pole teada kui suureks ja millise iseloomuga koeraks ta kasvab. Ei ole harvad juhused, kui ostetakse paberiteta Bolonka, kellest kasvab hoopis Dogi või ostetakse paberiteta Doberman, kes jääb taksimõõduliseks.

Kas valida isane või emane koer?

Erinevalt emastest on isased :

-iseteadlikumad

-elujõulisemad

- alluvad aastaringselt suguinstinktile

- „Isastel on koguaeg jooksuaeg“

-vajadus märgistada

- rohkem järjekindlat õpetamist

Vähemalt kaks korda aastas tuleb emaste koerte puhul arvestada kuni kolmenädalase jooksuajaga. Innaajal on tugev voolus esimesed 8 päeva (veri algul tume, siis helepunane). Pärast 8 päeva muutub veri kollakaks ja hakkab lõhnama. Lõhn kestab 12-13.päevani. 8-13. päev alates innaaja algusest on paaritamise päevad. Muul ajal on emaste koerte hooldamine ehk kergem, sest neile on omane suurem hingeline kontakt ja sõltuvus inimesest. Kogemused näitavad, et kui on vaid  emased koerad, siis innaajal ilmuvad aia taha jooksma külast krantsid aga niipea, kui muretsetakse endale isane koer, jäävad need rajad aia taga tallamata. Ei nähta enam ühtki võõrast isast luuramas.

Tõukoera kutsika valimine on  keeruline, kuigi on teada tema mitme põlvkonna jagu esivanemaid. Näiteks Eesti hagija puhul on täiesti võimalik välja selgitada kõik esivanemad kuni Eesti hagijate aretamise algaastateni ja eellasteni. Ilma tõutunnistuseta tõukoeri ei ole olemas – koera tõutunnistus on dokument, mis näitab koera kuulumist teatud tõugu ning koos sellega ka teatud iseloomuomadusi ja välimust.

Juba homme räägime sellest, kas valiku õnnestumist saab hinnata koos ostja oskusega kutsikat kasvatada..

2 ese(t)