Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Suurepärane on peale kurnavat talve taas päikest näha ning looduses aega veeta. Soojade ilmadega tulekuga kaasneb aga paratamatult üks ebameeldiv probleem – loomade välisaparasiidid.
Vaatleme, kes on kirp, kuidas ta elab, miks ta ohtlik on ning kuidas temast vabaneda.
Kirp – on putukate selts, kuhu kuulub mitmeid erinevaid perekondi ja liike ning mis parasiteerib lindudel ja imetajatel. Tuleb meeles pidada, et kirp on kitsalt spetsialiseerunud putukas – see tähendab, et koera kirp (Ctenocephalides canis) üldiselt inimesele ohtlik ei ole. Jah, ta võib inimese verd imeda, kuid ei anna siis enam eluvõimelisi jäglasi. Koerakirp on levinud peamiselt kodukoertel ja kassidel. Välimuselt meenutab ta kassi kirpu (Ctenocephalides felis), kuid kassikirp parasiteerib oluliselt suuremal hulgal imetajatel, kui koerakirp ja on rohkem levinud.

Kuidas kirp elab?
Emane kirp muneb 20-50 muna päevas, mis ei kinnitu looma karvadele, vaid kukuvad maha. Kirbu vastsed toituvad täiskasvanud kirpude väljaheidetest (ülioluline nende arenguks) ja orgaanilistest jäätmetest. Kirbu vastsed ei kannata valgust ning peituvad seetõttu pinnasesse, okste ja lehtede alla, vaiba karvadesse, ka pehmesse mööblisse ja pragudesse. Vastsestaadiumi läbinud
kirp nukkub ning väljub nukustaadiumist stiimuli (süsihappegaas, surve, soojus jms) peale. Seetõttu võib maalt koju saabuvat koera oodata korralik kirburünnak. Kirp ei ole looma seljas, vaid keskkonnas ning käib looma peal toitumas.
Kirp on püsiv parasiit – see tähendab, et ta imeb verd sageli ja toodab ka iga päev järglasi. Täiskasvanud kirbud moodustavad kogu kirbupopulatsioonist 5%, ülejäänud on munad, vastsed ja nukud.

Miks on kirp ohtlik?
Kirbud on loomale ja loomaomanikule ohtlikud mitmel erineval põhjusel:
1. Kirbuhammustused põhjustavad tugevat sügelust. Pidev kratsimine ja sügamine viib nahakahjustuseni, mis omakorda võib viia sekundaarsete ohtlike nahahaiguste tekkeni – näiteks mädase nahapõletiku tekkeni. Nahakahjustuste ravi on keeruline ja kulukas ning looma jaoks piinarikas.
2. Kirp „süstib“ hammustades looma naha sisse sülge, mis võib tekitada tugeva kirbuallergia. Kirbuallergia tekkeks piisab ühest kirbuhammustusest. Kirbuallergia võib tekkida igas vanuses ja suuruses koertel ja kassidel ning seda esineb tihemini kui püodermat või teisi välisparasiitidest põhjustatud haigusi. Esineb tugev sügelus, karvakadu, kroonilistel juhtudel ka paapulid (sõlmekesed naha pinnal) ja koorikud. Kirbuallergia parimaks raviks on kirbuinvasiooni vältimine.
3. Kirbud võivad endas kanda paelussi (Dipylidium caninum) vastseid. Koerad sügavad ennast hammastega (nakitsevad), purustavad sedasi kirbu ning neelavad vabanenud paelussi vastse alla. Kuna koer sügab ennast kirpudega pidevalt, siis võib tema nahal olla purustatud kirpudest vabanenud paelussivastseid, mis looma puudutades leiavad tee ka omaniku kõhtu.
4. Lisaks paelussile kannab kirp edasi tervet hulka inimesele potentsiaalselt ohtlikke baktereid ja viiruseid – ka katkuviirus oli pärit kirpudelt!

Eriti oluline on takistada kirbuinvasiooni enne selle tekkimist!

Milliseid võimalusi on kirpudest vabanemiseks?
1. Loomadel kasutatavad välispidised antiparasiitsed preparaadid – šampoonid, vedelikud ja pihustid. On efektiivsed vahendid, kuid neid peab manustama sageli (kord nädalas või mõnda isegi paari päeva tagant) ning on oht, et loom vahendit sisse lakub.
2. Süsteemne või välispidine putukate kasvu pärssimine või putukate arengu pärssimine – võib anda tulemusi juba ühekordselt manustades, kuid võib olla vägagi piiratud toimega kirbuallergiaga loomadel.
3. Loomadele manustatavad täiskasvanud kirpudele toimivad preparaadid. Loomaomanikud tunnevad neid spot-on’ide ehk täpilahustena. Kasutusel on peamiselt kolm erinevat toimeainet: imidaklopriid, firponiil ja püriprool. Need tilgutatakse looma nahale, kus nad jaotuvad ühtlaselt üle keha rasunäärmetesse. Rasunäärmes talletuv putukavastane ravim eraldub järk-järguliselt tagades niimoodi pikaajalise kaitse. Kui kirp looma hammustab, saab ta doosi ravimit ning hukkub.
Imidaklopriid kuulub neonikotinoidide hulka ning seda on kasutatud laialt taimekaitses isektitsiidina. Euroopa Liidus on nüüdsest imidaklopriidi kasutamine taimekaitses keelatud, selle tugeva mõju tõttu mesilastele. Imidaklopriid võib tekitada koertel allergilist reaktsiooni.
Fiproniil ja püriprool on mõlemad fenüülpürasoolide hulka kuuluvad ained, mis halvavad putukate ja äblikulaadsete närvisüsteemi. Mõlemad on tõestatult imetajatele ohutud ja sarnaste omadustega. Väga harva võib tekkida allergilist reaktsiooni.
Miks on ained erinevad? On individuaalne, milline toimeaine kõige paremini loomale sobib – mõni võib tekitada allergiat, mõni ei taga aga nii intensiivset toimet, kui loomaomanik ootab. Seetõttu on välja töötatud erinevad toimeained, et loomaomanik leiaks just enda loomale sobivaima.

Et tagada suurepärane kevad ja suvi koos oma lemmikuga, võta aegsasti kasutusele meetmed, et kirbud ei kollitaks!

Autor: Mirjam Prints

Sellel aastal on suvi väga sügise nägu. Ent hoolimata sellest leiavad enamus koeraomanikke aega viia oma lemmik kasvõi korrakski ujuma või käivad niiske metsa all mõnusatel pikkadel jalutuskäikudel. Kodus hakkab koer end ühel hetkel pidevalt kratsima ja on õnnetu. Lähemal vaatlusel leiate koera nahalt punetava laugu. Mis see on?


Äge märg nahapõletik


Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla hotspot ehk äge märg nahapõletik, mida põhjustab naha pinnal elav bakter Staphylococcus intermedius.



Teket soodustavad:




  • pikk karv

  • tihe karv

  • niiskus

  • kuum ilm

  • väike nahavigastus

  • allergia ägenemine

  • välisparasiidid – kirbud, lestad, puugid

  • koera toidus on liiga vähe küllastumata rasvhappeid


Tihedamini esineb:




  • peal

  • kaelal

  • sabajuurel

  • reitel


Samas võib esineda üle kogu keha.


Kuidas välja näeb?




  • punetav laik

  • nahapinnast kõrgem

  • sügelev

  • leemendav

  • laieneb kiiresti


Ravita nahk pakseneb, kattub koorikutega, karv langeb välja, koeral tekib palavik.


Mida teha?




  • püga põletikupiirkonnast karv ära – nahk peab kuivamiseks õhku saama

  • puhasta piirkonda nt kaaliumpermanganaadi lahuse või vesinikperoksiidiga

  • hoia piirkond kuivana!

  • vajadusel kasuta lakkumise vältimiseks kraed

  • kui põletik laieneb – külasta loomaarsti

  • väldi rasvaseid kreeme – need aeglustavad naha kuivamist


Kuidas ennetada?




  • kammi koera – ennetad pulstide teket

  • pärast pesu või ujumist kuivata koer korralikult

  • vali ujumiskohta – väldi seisva veega väikeseid veesilmi

  • tee regulaarset parasiitide tõrjet

Suvi on täies hoos ja koeraomanikudki naudivad seda koos oma lemmikutega, käies pikkadel jalutuskäikudel ja ujumas. Kuid ühel hetkel hakkab koer ennast pidevalt kratsima ja on õnnetu. Mis juhtus?


Äge märg nahapõletik


Üheks võimalikuks põhjuseks võib olla hotspot ehk äge märg nahapõletik, mida põhjustab naha pinnal elav bakter Staphylococcus intermedius. Koeral võib see põletik esineda aasta läbi, kuid just suvel tekib see tihedamini.



Teket soodustavad:




  • pikk karv

  • tihe karv

  • niiskus

  • kuum ilm

  • väike nahavigastus

  • allergia ägenemine

  • välisparasiidid – kirbud, lestad, puugid


Tihedamini esineb:




  • peal

  • kaelal

  • sabajuurel

  • reitel


Samas võib põletik  esineda üle kogu keha.



Kuidas välja näeb?



  • punetav laik

  • nahapinnast kõrgem

  • sügelev

  • leemendav

  • laieneb kiiresti


Ravita nahk pakseneb, kattub koorikutega, karv langeb välja, koeral tekib palavik.



Mida teha?



  • püga põletikupiirkonnast karv ära

  • puhasta piirkonda nt kaaliumpermanganaadi lahuse või vesinikperoksiidiga

  • hoia piirkond kuivana – ujumine on tervenemiseni välistatud

  • vajadusel kasuta lakkumise vältimiseks kraed

  • kui põletik laieneb – külasta loomaarsti

  • väldi rasvaseid kreeme – aeglustavad naha kuivamist


Kuidas ennetada?



  • kammi koera – ennetad pulstide teket

  • pärast pesu või ujumist kuivata koer korralikult

  • tee regulaarset parasiitide tõrjet

Käes on suve keskpaik ja nagu igal suvel siis ka kindlasti sel suvel on juurde tulnud palju "väskeid" koeraomanikke! Õnnelikke inimesi, kes omavad kutsikat. Sellega seoses mõtlesin natuke kirjutada sellest, kuidas oleks õige kutsikat vaktsineerida, et ükski haigus teda kimbutada ei saaks. Esimesed vaktsiinid on kindlasti teinud juba kutsika kasvataja ja ka nendest tuleb juttu ..

  • Koer peab olema vaktsineeritud koerte katku, nakkusliku hepatiidi ja parvoviroosi vastu vähemalt kaks korda kutsikana (viimane vaktsineerimine 14-16 nädala vanuselt). Kuna parvoviirusenteriit on kutsikatele kõige sagedamini surnaga lõppev nakkushaigus, siis tuleks see teha kutsikale 6 nädalaselt.

  • Esimene revaktsineerimine peab olema teostatud mitte hiljem kui aasta pärast esimese vaktsineerimisseeria lõppu. Edasised revaktsineerimised peavad toimuma ravimi pakendi infolehes antud juhiste ja WSAVA koerte vaktsineerimissoovituste kohaselt, aga mitte harvemini kui 3-aastaste vahedega.

  • Kui koer käib jahil oleks vajalik korrata igaaastaselt leptospiroosi kaitsesüsti ja kui koer osaleb näitustel, siis igal aastal ka kennelköha vaktsiini.

  • Kutsika teisest vaktsineerimisest (revaktsineerimine) peab olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda näitustel ja võistlustel või muudel koerte kogunemisega seotud üritustel, sest kohe pärast vaktsineerimist on kutsikas eriti kergest nakkustele vastuvõtlik.

  • Samuti on koera tervise huvides reegel, et kui revaktsineermise tähtaeg on ületatud, peab uuest vaktsineerimisest olema möödunud vähemalt kaks nädalat, enne kui koer võib osaleda koerte kogunemisega seotud üritustel.

  • Täiskasvanud koertel enne kehtivusaja lõppemist tehtud vaktsineerimisel ooteaega ei ole. Arvestatakse koera vet-passi kantud tähtaegu!

  • Oluline on ka, et kutsikate ema vaktsineerimine oleks kehtiv tiinuse ja kutsikate imetamise ajal.

  • Kutsika marutaudi vastane vaktsineerimine peab toimuma, kui kutsikas on vähemalt 3 kuune, sest varasem vaktsineerimine võib kahjulikult mõjuda kutsika tervisele ja seda varasemat ei loeta ka kehtivaks kutsika näitusele lubamisel.

  • Edaspidi vaktsineeritakse koeri vaktsiiniga kaasasolevas infolehes toodud juhiste kohaselt ja sagedusega, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimises.

  • Vanade koerte vaktsineerimine parvoviiruse vastu on aga tarbetu.

  • Kogu koera areng sõltub aga hoopis sellest, et tal ei oleks sooleparasiite. osa koerte parasiite on ohtlikud ka inimestele.

  • 10 päeva kui 2 nädalat enne vaktsineerimist peab alati kutsikale või koerale andma ussirohtu.

  • Samuti tuleks ussirohtu anda koerale mõni nädal enne paaritamist ning 10 päeva kuni 2 nädalat enne loodatavat kutsikate sündi.

  • Probleemid kirpudega algavad põhiliselt augustis, kuid siiski ei tohiks tõrjega hilineda.

  • Kripudele ja puukidele tuleks tähelepanu pöörata juba kevadel.


Nautigem suve koos oma lemmikutega!

4 ese(t)