Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

tundlikku nina saab rakendada väga paljudel inimestele vajalikel töödel. Otsingutööd ei ole mingi erand. Kui eelnevates kirjutistes tutvusime päästekoerte ajaloo ja tööpõhimõtetega, siis seekord vaataks lähemalt võimalikke kasutusalasid.


Otsingutöid erinevates keskkondades ühendab üks põhimõte – koer peab lõhna järgi leidma seal olevate inimeste asukoha ja neist koerajuhile märku andma. Kasutusala järgi jagunevad otsingukoerad jäljekoerteks, maastiku-, varingu- ja meil vähemlevinud laviiniotsingu koerteks. Rahvusvahelise Päästekoerte Organisatsiooni ehk IRO poolt koostatud eksamireeglid hõlmavad ka vetelpäästekoerte eksamit, kuid nende töö on rohkem kannatanute ja paatide transport vees ja kaldal kui otseselt otsimine. IRO otsingukoerte eksamite reegleid ehk IPO-R reegleid saab kasutada:




  • päris otsingutele kaasatavate koerte atesteerimise eksamite ühe osana

  • omaette eksamite või võistluste korraldamiseks


Jälg


See osa sarnaneb enim erijälje ehk FH eksamiga. Suurim erinevus on, et kui FH eksamil lõpeb jälg esemega, siis päästekoerte jäljeeksamil on jälje lõpus inimene, kellest koer peab märku andma. Ala jaguneb kaheks tasemeks:


A tase

  • võõra inimese tehtud jälg

  • 1000 sammu

  • 1,5 tundi vana

  • 5 nurka ja 5 eset


B tase




  • võõra inimese tehtud jälg

  • 2000 sammu

  • 3 tundi vana

  • 7 eset, 7 nurka – ka teravnurgad


Maastikuotsing


A tase




  • otsinguala 100x200m

  • 2 kadunut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • otsinguala 100x300m

  • 3-6 kadunut

  • tööaeg olenevalt kadunute arvust 20-30 minutit


Koerajuht liigub otsinguala keskel ja koer peab läbi vaatama ala, mis jääb 50 meetri ulatuses koerajuhist paremale ja vasakule. Koerajuht tohib ala läbida ainult ühe korra.  Koertele on tihti raskeim järjekindlalt koerajuhist näidatud suunas piisavalt kaugele eemaldumine. Kuna tegemist on suhteliselt intensiivse harjutusega, peavad seda sooritama minevad koerad olema väga heas füüsilises vormis.



Varing


Selles otsinguosas on kannatanud peidikutes ehk koeral puudub võimalus nendega nägemiskontakt saavutada. Seega peab koer inimeste leidmiseks lootma ainult oma ninale. Sellel ajal kui koer töötab, askeldavad varingul abilised, kes justkui kaevaks juba kedagi välja, lisaks on taustahelidena igasugune müra. Kõik selleks, et teha kindlaks, kas koer suudab segajaterohkes ümbruses oma tööle – kannatanute leidmisele – keskenduda. Nagu eelnevatelgi aladel, on ka varingueksamil kaks taset:


A tase




  • varingu pindala 600–800 m²

  • 2 kannatanut

  • tööaeg 15 minutit


B tase




  • varingu pindala 800–1200 m²

  • 3-6 kannatanut

  • tööaeg sõltuvalt kannatanute arvust 30-40 minutit


Lisaks otsingule (jälg, maastik, varemed, laviin) peavad koer ja koerajuht eksami sooritamiseks läbima veel kuulekuse ja osavuse osasooritused. Neis lähemalt järgmine kord.


Päästekoerte eksamireeglitega tutvuda siin.

Koer ja puugid

30.06.2011

Kui eelnevates postitustes on vaatluse all olnud nii süüdiklestad kui sääsed, siis seekord räägiks veel ühest suvisest nuhtlusest – puukidest.


Pea iga koeraomanik on suve jooksul oma lemmiku karva seest või lausa toapõrandalt leidnud neid läikivaid palle meenutavaid verest pakatavaid parasiite.


Puuk:




  • ämblikulaadne

  • elab sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, heinamaadel

  • peitub pika heina sees, mitte puuokstel

  • haigusi levitavad Eestis võsapuuk ja laanepuuk

  • puugihooaeg enamasti aprillist oktoobrini

  • aktiviseerub, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +5 kraadi.


Puugilt võib koer saada erinevaid haigusi:




  • borrelioos – bakteriaalne haigus

  • babesioos - punalibledes parasiteeriv ainurakne, põhjustab aneemiat

  • erlihhioos – bakteriaalne haigus

  • anaplasmoos

  • entsefaliidi viirust esineb koertel haruharva


Kuidas tunda ära haige loom?




  • haiguste tunnused mittespetsiifilised

  • raske diagnoosida

  • külmetusele sarnanevad sümptomid

  • isutus

  • vahelduv lonkamine – tekib ja kaob, rändab liigesest liigesesse

  • haigustunnused võivad avalduda isegi alles mitu kuud pärast hammustust

  • kiire diagnoos tagab efektiivse ravi


Kui leiad koeralt puugi




  • eemalda puuk kiiresti

  • kasuta puugitange või pintsete

  • ära võta puuki välja paljaste kätega – nahas on alati mikrohaavad, mille kaudu jõuavad haigustekitajad ka inimese verre


Ennetamine




  • kindlaim viis koera haiguste eest kaitsta

  • pärast jalutuskäiku vaata koer üle

  • erilist tähelepanu pööra lühema karvaga ja paljamatele keha piirkondadele

  • kammimine aitab osa puuke eemaldada

  • puugitilgad turjale (Advantix, Frontline, Duowin)

  • sprey karvale (Advantix, Bio Groom Repel 35)

  • puugirihm kaela - vastavalt koera kaalule, teised koerad ei tohi närida - mürgine


Erilist tähelepanu nõuavad välisriikidesse reisivad koerad, sest meist lõuna ja ida pool on haigusi levitavaid puuke rohkem.

2 ese(t)