Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Osale uuringus!

04.06.2012

Ülikoolid üle maailma viivad pidevalt läbi uuringuid meie igapäevaelu rohkem või vähem mõjutavatel teemadel. Aegajalt vajavad teadlased andmete kogumiseks üldsuse abi. Seekord ootavad koeraomanike abi meie teadlased.


Tartu Ülikool (TÜ) ja Eesti Maaülikool (EMÜ) kutsuvad osalema uuringus, mis käsitleb MRSA/MRSI (metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus´e, Staphylococcus pseudointermedius´e) levimust Eesti kliiniliselt tervetel koertel ja nende omanikel. Samuti vaadeldakse soolestiku normaalmikrofloora resistentsuse taset tervetel koertel.


Uuringus osaleja saab teada:




  • kas ja milliste antibiootikumide suhtes on tema koeral/koertel välja kujunenud resistentsus.

  • see teadmine aitab edaspidi lemmikut tõhusamalt ravida.

  • kas omanikku tervist ohustavad loomadelt ülekandunud bakterid.

  • osaleja aitab välja selgitada mikroorganismide ülekandumist koertelt inimestele ja vastupidi.


Uuringus osalemiseks on vaja:




  • osalemine on vabatahtlik

  • koera roojaproov ja ninakaabe

  • omaniku roojaproov ja ninakaabe

  • täita küsimustik


Täpsema info uuringu kohta leiab siit. Igaühe panus on oodatud!

Uue neljajalgse perre saabumine on alati tähtis sündmus. Ühest küljest pakub kutsikas palju rõõmu, kuid teisalt nõuab palju aega ja tähelepanu, sest teda on ju vaja terveks eelseisvaks eluks ette valmistada. Mida saab omanik teha, et väiksest koerahakatisest sirguks hästi käituv ilmakodanik? Järgnevates postitustes tooks välja mõned näpunäited kuidas seda teha. Tänases osas räägiks lähemalt, miks on kutsikat katsumise ja kammimisega harjutada.


Täiskasvanud koer peab lubama ennast igalt poolt katsuda, nii pead, kõrvu, käppasid kui saba. Selleks tuleb juba kutsikaeas teda sellega harjutada. Milleks selline oskus vajalik?




  • omanik saab kontrollida koera tervist

  • koera on turvaline üle vaadata

  • loomaarst saab paremini koera üle vaadata

  • koera saab vajadusel süles tõsta


Pea meeles:



  • see, kuidas koer ülevaatusel käitub, on omaniku õpetada

  • protseduuridega on vaja regulaarselt harjutada

  • eesmärk: koer käitub ülevaatusel rahulikult

  • kutsika tähelepanu hajub kiiresti

  • kutsikad õpivad kiiresti

  • väike kutsikas laseb ennast enamasti meelsasti puudutada

  • vanemaks saades võib tekkida vastumeelsuse perioode

  • ole kannatlik ja järjekindel

  • kui katsumist kutsikale ei tutvustata võib ta täiskasvanueas seda karta või ebameeldivaks pidada


Kutsikale tuleb tutvustada:



  • kogu keha katsumist

  • hammaste näitamist

  • kõrvade vaatamist ja puhastamist

  • kõhualuse katsumist

  • käppade katsumist

  • küünte lõikamist

  • saba katsumise

  • süles tõstmist

  • kaelarihma kaela panemist, kandmist ja ära võtmist

  • vesti kandmist (nt pimedal tänaval jalutamine, tulevaste tööülesannete täitmine)

  • harjamist


Näpunäited:



  • korda tegevusi regulaarselt

  • kiida ja premeeri, kui koerahakatis hästi käitub

  • seosta tegevus millegi meeldivaga (nt söögiaegadega, jalutama minekuga)

  • kui kutsikas süles rabeleb, ära luba teda maha enne, kui ta on rahunenud – tekita koerale seos, mida rahulikum ta on, seda kiiremini ta tagasi maha pannakse

Koju tulles avastad eest näritud kingad, uue sisekujundusega esiku või mõne teise toa ja  sind pikki silmi ootava neljajalgse. Kas tegemist on lihtsalt koeraga, kes ei oska üksi olla või on põhjuseks midagi tõsisemat?


Tänapäeva kiire elutempo juures viibime palju kodust eemal ja tihti pole piisavalt aega perelemmikuga tegeleda. Selle tulemusena võivad koeral tekkida erinevad käitumisprobleemid. Üheks neist on üksindusahistus.


Üksi olek ei ole loomulik




  • koer on karjaloom

  • suure suhtlemisvajadusega

  • hea ajatajuga


Metsiku koerlase ööpäevane ajakasutus


Kõik need tegevused toimuvad enamasti teiste omasuguste läheduses




  • 12 tundi magamist – mitte järjest, vaid osade kaupa nii päeval kui öösel

  • 3 tundi jahti, toiduotsinguid

  • 3 tundi söömiseks, kaasa arvatud palju närimist

  • 1,5 tundi mängimiseks

  • 1,5 tundi puhkamiseks

  • 1,5 tundi teisteks sotsiaalseteks tegevusteks

  • 1,2 tundi teisteks tegevusteks

  • 0,6 tundi enda puhastamiseks


Eelnevast on hästi näha, et looduses elava koera päev on täis tegevust. Kodukoerale peame seda kõike pakkuma meie. Kui perelemmik on sunnitud veetma pikki tegevusetuid päevi üksi, ei lase probleemid end kaua oodata.


Üksindusahistuse tunnused:




  • omaniku lahkudes haugub, ulub, närib, kaevab, lõhub, enesevigastamine, kergendab end toas, ilastamine

  • satub suurde ärevusse, kui omanik end väljaminekuks valmis seab

  • ülienergiline tervituskäitumine

  • koer järgneb kodus omanikule igale poole (ka vannituba ja tualett) ja erutub, kui ei saa seda teha


Mis võib esile kutsuda?




  • järsud muutused päevarutiinis – pikemad tööpäevad, kolimine

  • pärast pikemat puhkust – omanik oli varem palju kodus, järsku pikalt ära

  • koera pole harjutatud üksi olema

  • omaniku äraolekul juhtub midagi koera jaoks väga ebameeldivat – ilutulestik, tugev äikesetorm, tulekahju – koeral tekib seos omaniku lahkumise ja hirmutava sündmuse ees

  • enim levinud endiste varjupaigakoerte seas – nad kardavad, et neid jäetakse jälle maha

  • koer saab pidevalt liiga palju teenimatut tähelepanu – maiused, paitamine, sügamine

  • esineb harvem koertel, kes on harjunud toidu nimel vaeva nägema, tööd tegema,


Teises osas räägime lähemalt võimalikest variantidest, kuidas üksindusahistuse alla kannatavat koera aidata.

3 ese(t)