Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!


Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.


Meie koduste koerte eellased elavad sotsiaalsetes gruppides, millel on oma läbipõimunud hierarhia. Hundid moodustavad karja enamasti oma selle ja eelmise aasta poegadest ja on koos kevadest sügiseni.


Toidu otsimine, valik ja püüdmine toimub koostöös. Koerad on võimelised ära sööma päevas kuni 10 kg liha ja paastuma seejärel kuni nädala. Toidu pideval olemasolul on söödavad toidukogused väiksemad ning söömine regulaarne.


Toitumiskäitumise võib jagada:




  • toidu otsimine, ehk jahile minek;

  • saaklooma valik;

  • püüdmine ja tapmine;

  • söömine.


Toidu püüdmine toimub karja omavahelise koostööna. Igal liikmel on jahis oma kindel ülesanne.


Saaklooma tabamise järgselt toimub söömine kindlate reeglite kohaselt, kus mängu tuleb võimufaktor.


Kõrgemal positsioonil olevad loomad söövad esimestena, nii palju kui tahavad ja seda, mida tahavad.


Toidule ligipääs toimub läbi teatud kindlaksmääratud rituaalide, et tegelikult vältida energiat võtvaid vastasseise, mis muudaksid karja nõrgaks.


Kodustatud loomadel, kes saavad toidu inimeselt, toimub toitumiskäitumise väljendamine läbi:




  • ligipääsu toiduallikale või pere (loe: karja) toiduvarudele;

  • konkurentsi loomade ja/või inimese vahel;

  • võib olla seotud ka toidu enda väärtusega.


Nagu eelnevalt mainitud, on toidule ligipääs privileeg, mis näitab võimu. Seepärast on koertel väga palju toiduga seotud käitumismustreid, mille abil või mille lähedal proovib koer kehtestada oma positsiooni ning seda isegi kui kõht on täis.


Inimesed on varasematel aegadel samuti kehtestanud toidu läbi või abil oma positsiooni, kuid tänapäeval me pigem väljendame läbi toidu pakkumise sõprust. Ehk siis: hea sõber - kutsun sööma, väga hea sõber - teen ise süüa. Ning inimese parim sõber, koer, peab ju meie arusaam järgi saama sõpruse jagamisest oma osa. Paraku aga tekitab selline inimese lähtekoht valesti mõistmist koeras ning paneb koera sageli testima oma positsiooni ulatust.


Näiteks toidust loobumine võib olla seotud positsiooni kehtestamisega ning laua ääres kerjav koer ei pruugi olla üldsegi näljane vaid üritab pääseda ligi grupi varudele.


Et vältida „tantsu toidu ümber“, peaksime pakkuma võimalust koeral oma toit välja teenida ning leidma sõpruse väljendamiseks koera jaoks meelepärasemaid vahendeid, nagu näiteks aktiivselt koos veedetud aeg.




Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.



Paljud inimestele ohutud toiduained võivad loomadel põhjustada tõsiseid mürgistusi.




  • Kofeiini ja teobromiini sisaldavad ained (kakao, kohv, tee ja kakaod sisaldavad tooted) põhjustavad seedetrakti ja närvisüsteemi mürgistusi nagu oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, nõrkus, südame pekslemine, ilavool, krambid, kooma, surm. Mürgistuse raskusaste sõltub aktiivainete kogusest antud tootes ning näiteks 5 kg kaaluvale koerale on surmav juba 30 gr-i tumedat sokolaadi.
    NB! Toodetes olevad mürgistust põhjustavad ained läbivad ka platsentabarjääri ning kogunevad piimanäärmetesse.

  • Laugulised, nagu küüslauk ja sibul põhjustavad veresoontes punaliblede kokkukleepumist ja lagunemist. Tekkinud aneemia ehk kehv-veresuse tõttu tekib limaskestade kahvatus, nõrkus, verine uriin, südametöö ja hingamise kiirenemine, aga ka isutus, oksendamine, kõhulahtisus. Sagedasemini tekib mürgistus mitmekordsel lauguliste söömisel.

  • Viinamarjad ja rosinad. Mürgistuse tunnused ilmnevad u. 6 – 24 h jooksul peale viinamarjade või rosinate söömist, ning emasena tekib oksendamine, millele järgneb isutus, unisus, kõhulahtisus, kõhuvalu ja vähene urineerimine või urineerimise lõppemine. Surma põhjuseks on tavaliselt äge neerupuudulikkus.

  • Avokaado mürgistusi on registreeritud erinevat liiki loomadel. Sümptomitest esineb uimasust, nõrkust, südamepuudulikkus, piimanäärmete turse ja põletik.

  • Makadaamia pähklid jäsemete nõrkus (eriti tagajäsemed), ataksia, oksendamine, lihasvärinad ja kehatemperatuuri tõus. Enamasti toimub paranemine iseenesest.

  • Soola mürgistuse korral esinevad uimasus, oksendamine, kõhulahtisus, liigjoomine, kiirenenud südametöö, temperatuuri tõus, ataksia, lihasvärinad, krambid. Minimaalne toksiline doos mürgistuse korral on 2 mg/kg kohta.

  • Xylitol (E 976, suhkruasendajates, hambapastades, nätsudes) põhjustab unisust, teadvuse kadu, krambihooge, oksendamist, verirooja, veresuhkru langust ja surma maksapuudulikkuse tagajärjel.


Mürgistuse kahtlusel tasub koheselt võtta ühendust loomaarstiga, et saada täpsemad juhised edasiseks tegutsemiseks. Sageli sõltub looma paranemine mürgise toiduaine söömise hulgast ja abi kättesaamise kiirusest.



Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu


Vanemate koerte puhul on  toiduga seotud agressioon väga sage kaebus.


Toidu kaitsmine on looduses väga tugevalt seotud võimega jääda ellu, mistõttu sellise käitumise ümberkujundamise rahumeelsel viisil on väga pikk protsess ning nõuab keskmiselt loomaomanikult rohkem pingutamist kui seda ollakse valmis tegema.


Toiduagressioon väljendub oma toidu, maiuste või närimiskontide valvamises kas teiste loomade või ka inimeste eest ning varieerub silmapiiril olevate loomade või inimese jõllitamises kui toit on lähedal kuni urisemise ja rünnakuteni välja.


Seda tüüpi agressiooni ravimata jätmine  ei võrdu selle tähelepanuta jätmisega. Teadlik otsus mitte ravida toiduagressiooni tähendab, et:


1. teadvustatakse enesele, et  koera sellise käitumine on ebanormaalne, soovimatu ja ohtlik nii ümbritsevatele kui ka koerale endale;


2. ei soovita koeraga tööd teha, et koera käitumismuster muutuks;


3. tegeletakse enda käitumismustrite muutmisega, mis ennetavad agressiivset käitumist ning  välistavad toiduga seotud võimalike ohtlike situatsioonide teket.


Need on aktiivsed, teadlikud valikud, mitte aga koera argessiivse käitumisega leppimine ja sellega elamine.


Agressiivse käitumise ennetamiseks:




  • Õpetatakse koer käsu peale ootama toitu, kuni see on kausiga põrandale pandud ning tal lubatakse sööma minna. Inimene peab peale koera sööma lubamist lahkuma. NB! Samuti tuleb ära saata/viia teised loomad.

  • Koera ei toideta kunagi toidulaualt ega söögi valmistamise ajal.

  • Toidu valmistamise (NB! Ka grillimine) või söömise ajal hoitakse koer köögist / söögitoast  eemal (värav, uks, puur jne). NB! Kui agressioon on teiste loomade suhtes, siis eraldatakse loomad.

  • Kõik maiused ja kondid antakse koerale kausist nagu kirjeldatud punktis 1. sellises koguses, et koer saaks need ära süüa koheselt ning ei tekiks võimalust toitu peita ning valvata.

  • Teatud juhtudel on vaja maiused ja kondid, millel on koera jaoks kõrge väärtus ning mida koer ei ole võimeline ühe korraga ära sööma,  koera menüüst jäädavalt eemaldada.

  • Väikeseid lapsi või külalisi ja koera ei tohi toidu olemasolul jätta vanemate või koeraomaniku järelevalveta. Lastele võiks õpetada sööma söögilaua ääres, et toiduosakesed ei satuks mööblile ja põrandale.


Nõu annab Vilde Tee Loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu

Kuidas käituda, et koer ei õpiks väljendama agressiivset käitumist seoses toiduga?

Müüdid koerte toitmisest on sama arvukad kui müüdid käitumisest. Koer on nö lihatoiduline loom, kes suudab süüa ka segatoitu. Mis tähendab, et ta võib süüa liha aga ka juur-ja puuvilju, teraviljatooteid jne. Koertele meeldib või nad leiavad sageli enda maandamise võimaluse inimese poolt pakutud kontidesse, mänguasjadesse jne. Kui loom sööb tasakaalustatud toitu, siis ei ole tema toidulauale neid pakutavaid lisandeid otseselt vaja, küll aga oskavad koerad nende väärtust hinnata. Probleemid tekivad, kui koera käitumine ümber selliste meenete muutub kaitsvaks või agressiivseks.


Probleemide vältimine võiks alguse saada juba koera varajases nooruses.


Kutsikas võiks õppida juba kasvataja juures olles:


1. Et toitu on piisavalt. Seetõttu peaks kutsikaid söötma sageli ning võõrutamishetkest alates eraldi kaussidest. NB! See ei tähenda ülisuuri toidukoguseid, mida ei suudetagi ära süüa.


2. Istuma ja rahunema MÕNE SEKUNDI enne toidu või maiuse saamist. Seda võiks alustada juba u 5. nädalase kutsikaga, kuid kindlasti 7,5 – 8,5 nädalaselt kui koer läheb uude koju;


See õpetab koerale, et:




  • toidu nimel ei ole vaja võidelda

  • rahulik käitumine viib toidu või muu soovitud asja saamiseni

  • võistlemine või oma positsiooni kehtestamine (pesakonnakaaslastega või uue pere liikmetega) läbi toidu ei tööta ja pigem viib toidust ilma jäämiseni.


Koeraomanikule annab see võimaluse positiivseid käitumismustreid üles ehitada ja vältida paljude võimalike probleemide teket.


Järgneb…

Nõu annab Vilde tee loomakliiniku loomaarst Anu Poopuu.


Kõige parem ravi ülekaalu puhul on ennetus, millega tuleb tegeleda kogu looma elu.


Koera võttes tuleks ennast kurssi viia, kas antud tõul on soodumust ülekaalu tekkeks ning jälgida juba kutsika kasvukõverat ning hinnata pidevalt tema kehakonditsiooni.


Täiskasvanud koera tuleks kaaluda ja kehakonditsiooni hinnata  1 – 2 korda aastas ning andmed võrdluseks üles märkida. Kuna steriliseeritud/kastreeritud loomadel  on väga suur soodumus ülekaalu tekkeks tuleb koera toidusedel ja kogused üle vaadata ja muuta koheselt peale lõikust.


Igapäevaelus on väga tähtsal kohal regulaarsed jalutuskäigud ning liikumise võimaldamine, et koer kulutaks toiduga saadud energia ning säilitaks ning suurendaks lihasmassi. Mida suurem on lihasmass, seda aktiivsem on ka ainevahetus.


Toidukoguste hindamiseks on kõige kindlam toit kaaluda, mitte hinnata silma või mõõdunõuga.


Kuna koera loomuliku toitumiskäitumise osaks on toidu nimel ülesannete lahendamine (n.ö jahtimine). Seetõttu tasub kasutusele võtta nii toidu peitmist eluruumidesse kui ka toidupallidesse koera liikumise suurendamiseks päevasel ajal, kui pere on kodust ära. Samuti käskluste õpetamine on nii ühine kvaliteetaeg kui ka võimalus liikumist suurendada.


Kui kodus on mitu looma, kellest üks on ülekaalulisusele kalduv, tuleb seda koera sööta erimenüüga ning kindlasti jälgida, et kaaluprobleemiga loom ei saaks võimalust toidu „varastamiseks“ teiste loomade kausist või inimeste tagant.
Kaalumuutuste korral tuleb vaadata üle, miks kehakaal on muutunud ning üritada põhjus likvideerida. Kindlasti tuleb vaatluse alla võtta toidu andmise harjumused, muutused koera vajadustes jne.


Kui looma kaalu kontrollimine omal käel ei õnnestu, tasub kindlasti küsida nõu ja abi. Sageli on juba kontrolli alt väljunud kehakaalu alandamine pikk ja nüanssiderikas ettevõtmine,  millega omanik omal käel ei pruugi toime tulla.

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 12

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3