Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Kutsikale on algõpetus väga vajalik, et temast kasvaks sõnakuulelik koer ja seltsiline. Peremehest sõltub, milliseks kasvab koer. Tooksin siin välja enimlevinud vead kutsika kasvatamisel:

1. Kutsikas hoitakse saja luku taga – kardetakse, et kuna vaktsineerimised on tegemata, siis enne ei saa sotsialiseerida. Saab küll. Helidega on võimalik harjutada kodus. Külas käimine on turvaline, kui seal pole vaktsineerimata koeri. Mingil määral on kutsikal ka emalt saadud immuunsus. Soovitan järgida südametunnistust ja valida n. ö kuldne kesktee. Käi kutsikaga näiteks kohtades, kus ei liigu palju koeri. Haigused võivad levida ju ka kingade kaudu – seega surnud ring.

2. Kutsikas haaratakse kohe sülle, kui möödub võõras koer või inimene – õpetame sellisel moel teda koerte ja inimeste suhtes asotsiaalseks ja umbusklikuks. Tõenäoliselt saad endale tulevikus võõraste koerte ja inimeste peale haukuva koera, sest sina ju karjajuhina talle õpetasid, et midagi imelikku on lahti.

3. Kutsikat karistatakse tema peale karjumisega või koguni füüsiliselt. No jah, kui endale pisutki selgeks teha, kuidas peaks käituma karjajuht, on siin kommentaarid mõttetud. Ebakindel, närviline ja kergesti ärrituv inimene ei ole kindlasti karjajuht. Veel vähem see, kes peab oma füüsilist üleolekut nõrgema peal tõestama.

4. Kutsikale ei õpetata üksi olemist. Üksiolemist tuleks õpetama hakata siis, kui koer on oma uue koduga harjunud ja tunneb end seal turvaliselt. Alguses piisab, kui peremees läheb lihtsalt paariks sekundiks teise tuppa, hiljem pikendatakse seda aega järk järgult. Kõige paremini õnnestub see siis, kui kutsikas on söönud või väsinud. Üks võimalus on ka kasutada enne ära minekut mingit kindlat väljendit, näiteks “Lähen ära, ole tubli” vms. Siis peaks koer minema oma asemele puhkama. Muide, kasulik on teada, et kui karjajuht on ära, kari puhkab. Sageli on üksindusahistuse vallandajaks karjajuhi positsiooni puudumine, aga loomulikult on oma roll siin ka geneetikal ja hormonaalsel eripäral.

5. Kutsikale ei võimaldata kontakte võõraste inimestega või on need kontaktid ebameeldivad. Kui kutsikas on aravõitu, ära lase võõrastel teda ehmatada, veel enam, ära lase võõrastel teda katsuda ja tema poole liikuda. Las kutsikas võtab ise võõraga kontakti, võõras võiks vaikselt kükitada ja sina kutsikat rõõmsa hääletooniga julgustada. Kui hirm on väga suur, tuleb maiusega meelitada võõrale lähenemist, nagu igasuguse probleemkäitumise puhul tasa ja targu.

6. Kutsikat ei harjutata füüsilise kontaktiga – karvahooldus, hammaste näitamine, küünte lõikamine jms.

7. Kutsikale ei õpetata olema oma peremehega kontaktne – kutsikas peab maast madalast harjuma end oma karja lähedusse hoidma ja vajadusel pidama oma peremehega silmsidet. Jäme viga tehakse, kui hakatakse näiteks kutsikale järele jooksma, ta võtab seda väga põneva mänguna.

8. Kui kutsikas tuleb turvatunnet otsima, lükatakse ta eemale – suur viga, see vähendab koera usaldust oma karjajuhi vastu. Sa pead alati oma koerale pakkuma turvatunnet, olema rahulik ja kindlameelne. Muidugi mõista, ei pea sa teda kartmise ajal kiitma – sa ju ei taha tema hirmu süvendada.

 

 

ARENGUETAPID:

4 – 7 nädal: kiindumine oma karja, kutsikas peaks palju suhtlema eriti inimestega, sotsialiseerimine tähtis, see periood jääb kasvataja südametunnistusele.

8 – 12 nädal: kiire õppimise periood, kutsikas peaks õppima käsklused ja muud vajalikud sõnad, ta on väga õpihimuline, sotsialiseerimise magus aeg, kutsikas on kõikidele mõjutustele äärmiselt vastuvõtlik, kõik mis ta õpib, siirdub talle püsimällu!

13 – 17 nädal:
kutsikas ei ole enam nii sõltuv oma peremehest, ta otsib omale koha karjahierarhias, sellel perioodil ei tohiks kutsikas kunagi võita oma peremeest nt sikutamismängudes (erandina arg kutsikas, kellele tahetakse spetsiaalselt õpetada enesekindlust), peremees peaks palju kutsikat aktiviseerima, andma talle probleemülesandeid.

5 – 6 elukuu:
kutsikas on väga aldis autoriteedile, naudib õppimist ja peremehega koosolemist. NB! Kui omanik sellel perioodil ei suuda oma kutsikale selgeks teha, kes on karjajuht, hakkab koer pidevalt üritama seda positsiooni endale üle võtta, selles vanuses peab koerale lõplikult selgeks saama, missugune on tema positsioon karjahierarhias.

7 – 12 elukuu:
puberteet, koer võib olla tasakaalutu, sõnakuulmatu, meeleolu muutlik, eriti isane koer võib üritada endale karjas paremat positsiooni haarata, koera tuleb suhtuda mõistvalt, kuid järjekindlalt, treeningutes võib pidada ka väikese pausi, selle asemel tasuks koera hoopis aktiviseerida.

 

Interneti põhjal refereerinud EKL atesteeritud koolitaja, Klubi IPSON koolitaja ja FCI SK kohtunik Anu Oks

Seekord sai Sabiine katsetamiseks Platinumi Fit-Sticks maiuseid kana- ja küülikulihaga ning kana- ja lambalihaga ja Click-Bits maiuseid kana- ja lambalihaga. Nende erinevus on selles, et Fit-Sticks´id on pikad lihapulgad, millest saab murda oma koera jaoks sobivad palad, Click-Bits´id on juba vormitud väiksemateks tükikesteks.

 

 

Kõik kolm maiust on tehtud kvaliteetsest lihast ja riisist ning sisaldavad rohekarbi ekstrakti ja kasulikke ürte. Maiused on tervislikud, vähese rasvasisaldusega, hästi seeditavad ja väga mahlakad. Kuna maiused on pakendatud õhukindlasse pakendisse, säilib maiuste värskus ja niiskusesisaldus ka siis, kui pakend on avatud.

Maiused meeldisid Sabiinele ühtemoodi – kindlat lemmikut ei tekkinud. Kuna ta on pigem väikest kasvu, siis kasutasin trikkide premeerimiseks kõige rohkem Click-Bits´e. Nende kasutamine oli minu jaoks kõige mugavam, sest need olid juba paraja suurusega, kuigi Fit-Sticks´e oli ka lihtsasti võimalik murda sobivasse suurusesse. Fit-Sticks´e kasutasin pigem Sabiinele õhtuse maiuse andmiseks. Maiused meeldisid talle ka kodust väljaspool. Minu jaoks on see juba omamoodi tõendus, et Sabiinele need meeldisid, sest sageli on tal õues mõte mujal ning võib juhtuda, et ta eelistab näiteks linnuvaatlust maiusele ja minu kuulamisele. Fit-Sticks´ide ja Click-Bits´idega eelistas ta siiski maiust muudele tegevustele.

Õue minnes pistsin Click-Bits´id endale jope taskusse. Mõne maiuse puhul on oht, et need tekitavad pudi, kuid Click-Bits´id seda ei teinud. Tükid säilitasid terve jalutuskäigu ajal taskus oma kuju ja niiskuse. Tegin valearvestuse ja varusin maiuseid natukene liialt palju taskusse ning tulemuseks oli see, et unustasin järelejäänud maiused taskusse lausa mitmeks päevaks. Kui need sealt taas avastasin, olid need tahkeks läinud. Arvasin, et Sabiine keeldub neist, sest maiused ei olnud enam nii aromaatsed ja tavaliselt talle ei meeldi kõvemaid maiuseid süüa. Üllatuslikult olid need talle ikkagi ahvatlevad, kuigi närimisega pidi rohkem vaeva nägema.

 

 

Maiuste kaasaskandmiseks oligi mul kaks võimalust – kas võtsin kaasa terve purgi koos Platinumi kotiga või pistsin maiused eraldi taskusse. Purk mahtus täpselt kotti ning kotti sai kinnitada püksirihma külge. Koos kotiga kaasaskandmine oli isegi parem, sest nõnda säilis maiuste värskus paremini ning ei olnud ohtu, et oleks tekkinud koguse kaasavõtmises valearvestus.

Pakendi puhul meeldis veel see, et pakend oli läbipaistev, mistõttu nägin täpselt, palju maiust on veel alles. Tavaliste pakenditega võrreldes püsis purk paremini kapil püsti.

Click-Bits´id sobivad pigem väikest või keskmist kasvu koertele, suurte koerte jaoks on maius liiga väike. Fit-Sticks´id on sobivad igas suuruses koertele, sest neist on võimalik vajadusel sobiv suurus murda. 

 

Autor: Kadi-Mari

Vahel unustame kui oluline on kutsika jaoks mäng. Väga paljud inimesed arvavad, et kutsikal on vaja mängida teiste kutsikate ja koertega. Tegelikult peaks koer hindama mängu omanikuga kõrgemalt kui mängu teiste koertega, samas on seda raske saavutada kui kutsikale on teiste koertega mängimine väga lõbusaks muutunud. Kas Sinu koer mängiks parem Sinuga kui ümbruses on teised koerad?

_DSC5012.JPG
Pildi autor: Kadri Audova


Kuidas saavutada, et kutsikas tahaks mängida omanikuga rohkem kui teiste koerte või teiste inimestega? Lihtne vastus on see, et mäng peab alati olema meeldiv ja lõbus. Omaniku ja koera vaheline suhe on siinkohal kindlasti võlusõna.

Mõned näpunäited, mida jälgida, et koer tahaks omanikuga mängida 

  1. Koeraga peab mängima iga päev. Eriti oluline on see kutsikaeas, et koer õpiks väärtustama mängu. Alguses ei pruugi kutsikas osata mängida inimesega, seda peab koer alles õppima. Väga paljud kasvatajad tegelevad sellega juba pesakastis, kuid mitte alati ei ole uude koju saabuv kutsikas seda oskust omandanud.

  1. Kodus ei tohiks olla kutsikale kättesaadavad kõik mänguasjad, samas peaks olema mõned närimislelud, et noor loom saaks üksi olles oma aega sisustada lubatud tegevustega. Selleks, et mäng oleks lõbus, tuleb leida mänguasi, mis meeldib kutsikale kõige rohkem. On see on pärisnahast karvane mänguasi või hoopis pall? Pole oluline, peaasi, et see oleks koera lemmik. Vahel võib selleks olla üldsegi mitte koertele mõeldud asi, vaid hoopis vana sokk või suss. Kõige väärtuslikum mänguasi võetakse välja mängu alguses ja pannakse alati pärast mängu lõppu ära. Kutsikas ei saa sellega kunagi üksi mängida.

IMGP9853.JPG
 
  1. Mäng ise peab olema huvitav! Alguses võiks lohistada mänguasja mööda maad, selle jaoks võib panna mänguasjale külge pikema nööri. Samuti võib mänguasja visata või teha midagi muud, oluline on, et koeral tekiks huvi mänguasja vastu. Kui kutsikas mänguasjast haarab ja veidigi sikutab, luba tal võita. Kas Sina mängiks mängu, kus alati kaotad? Mängu ajal võib kutsikat katsuda ja patsutada, et mäng oleks lõbusam ja kaasahaaravam. Kuid arvestama peab ka koera tundlikkusega - mitte kõigile koertele ei meeldi see.

  1. Mäng tuleb lõpetada siis, kui kutsikas ei ole veel väsinud. Alguses võib mäng kesta mõned minutid, sest väikesed koerad väsivad kiiresti. Samm-sammult saab mängu aega pikendada.

Lõpetuseks kõige olulisem -  omanikule endale peab meeldima mäng oma koeraga, siis meeldib  ka koerale mäng omanikuga!

EEIMG_8460.JPG
 

Autor: Elen Kivi-Paju
Kennel Ability

Toome koju kutsika

09.05.2017

Teie uus pereliige vajab turvalisust, sõprust ja õrna kohtlemist, eriti just nüüd, kui tuleb minna uude koju.

Kutsika elus muutub palju – uued inimesed, uued lõhnad, uued helid, see kõik on kutsikale raske. Kutsikas, kes on harjunud oma pesa lõhnaga, ema ja õdede-vendadega vajab aega, et uues kodus kohaneda.

  •  Anna kutsikale aega uue perega tutvuda, ära rutta teda kohe tuttavatele-sugulastele näitama.
  • Luba kutsikal uue pere lõhnadega tutvuda ja tutvusta talle uut kodu.
  • Niipalju kui võimalik ole koos kutsikaga.
  • Korja kodust kokku vaibad, et vältida „õnnetusi“, pane maha ajalehed, paljud kutsikad on harjunud  oma emakodus hädasid ajalehele tegema. 
  • Väldi kutsika jooksutamist ja temaga mängimist libedal põrandal.
  • Kindlasti mõtle välja, kus hakkab kutsikas magama, selleks võiks olla kindel paik, kus ta saab rahus olla. Täna on mugav kasutada selleks puuri, puuris olles harjub kutsikas kiiremini oma kohaga. Ka saab nt lastele selgeks teha, et see on koera koht, kus ta käib puhkamas ja lapsed ei tohiks siis teda segada. Tee lastele selgeks, et kutsikas väsib kiiresti ja vajab tihedaid puhkepause.
  • Kindlasti tee lastele selgeks, et kutsikat ei tohiks venitada ja suuremat tõugu kutsikaid ka tõsta, et vältida kutsika kukkumist. Õpeta lastele, et kutsikat ei tohi kiusata. 
  • Kutsikal võiks olla oma mänguasi, hammaste vahetumise ajal võik see olla pehme nt vana sokk või rätik, mänguasjad millest ei eraldu alla neelatavaid detaile. Sikutamismänge teha ettevaatlikult.

 

 

Öö uues kodus

Ka kõige vapram kutsikas võib üksi jäädes hirmu tunda. Sellepärast võibki kutsikas nutta ja ulguda, kuna see on ainus viis kutsuda oma ema. Pisike kutsikas on väga sõltuv turvatundest ja perest. Kõige parem, kui esialgne magamiskoht on mõne pereliikme läheduses, siis kutsikas ei tunne ennast üksikuna. Kui näed, et kutsikas magab rahutult võib teda vaikselt silitada või talle käe peale panna, et tagada kutsika turvatunne. See, kui kutsikas magab esimesed ööd inimese lähedal, ei tähenda, et ta peaks seda tegema terve ülejäänud elu. Kui kutsikas on uues kodus harjunud saab talle aseme teha kusagile mujale.

Esialgu uue pesaga harjutades soovitaksin teda seal toita, see õpetab kutsikale, et see koht on meeldiv. Kui harjutate kutsikat puuriga, siis ka seal sees oleks soovitav teda toita. Esialgu võiks puuri uks olla lahti, et kutsikas saaks vabalt ise sisse ja välja käia. Edasi saab juba ukse mõneks ajaks kinni panna, aga ka siis peaks peremees tihti käima ennast näitamas, et kutsikas saaks aru „peremees tuleb alati tagasi“.

 

Kuidas õpetada õues pissil käimist

Paljud kasvatajad kasutavad pesas ajalehti, et kutsikad saaks ajalehel pissil käia. Seda võib esialgu ka uues kodus jätkata, liikudes ajalehtedega samm-sammult välisukse poole. Alguses võib juhtuda, et häda ei satu ajalehe peale, aga kutsikad õpivad kiiresti. Siiski soovitan hakata uues kodus kohe õues käimist harjutama, selleks:

  • Vii kutsikas õue kohe, kui ta on ärganud või söönud.
  • Ära mängi õues enne, kui kutsikas on oma hädad ära teinud
  • Kui kutsikas teeb oma hädad ilusti õues ära, siis kiida teda ja premeeri ka maiusega. 
  • Õues liigu esialgu rahulikes kohtades, kus ei oleks segajaid ja kutsikas saaks rahulikult toimetada.
  • Väldi karistamist, kui häda juhtub valesse kohta tulema ja sa seda ise õigel ajal ei märka! Karistus on tõhus ainult „teolt tabades“. 

Oled teinud head tööd, kui kutsikas 3-4 kuuselt küsib õue ja ei tee enam tuppa!

 

 

Toitmine

Koera toidunõud peavad alati olema puhtad!
Koeral peab alati olema värske joogivesi saadaval!

Toit peab olema toatemperatuuril- mitte liiga külm ega kuum.
Kui toit jääb söömata, siis tuleks see eest ära võtta ja anda alles järgmisel toidukorral. Vahepalaks ja snäkkideks sobivad koertele ettenähtud maiused, porgand, kuivatatud magekala ja koertele mõeldud närimiskondid.


Õpeta kutsikale, et Sina võid igal ajal katsuda tema toidukaussi ja ka mänguasju. Õpeta seda nii, et võtad korraks ära kas toidukausi või mänguasja ning annad kohe tagasi. Samuti harjuta suust asjade äravõtmist ( NB! Sikutada ega jõuga tirida ei tohi, see võib kahjustada hammaste arengut).


Harjuta juba kojutoomise hetkest hammaste vaatamist. See kõik on vajalik, et suureks kasvades lubaks koer sind söömise juurde ja oma toidukaussi puutuda. Ka on kliinikus veterinaaril lihtsam hambumist vaadata või vajadusel hambaid ravida. Samuti on see vajalik, et kui koer kusagilt keelatud toidupala või mõne muu eseme leiab, saaksid selle ta hammaste vahelt kätte.

Toitumisõpetuse saad kaasa kasvatajalt, kui kasvataja peaks unustama sellest rääkida, tee ise juttu ja uuri kuidas õigesti kutsikat toita. Soovitav on kutsikat toita toiduga millega ta oli kasvataja juures harjunud. 

 

Autor: Agle Oissar

Katsetasime Dermoscent kuivpuhastusvahtu koertele. Eelnev kokkupuude sarnaste toodetega puudub ning ei osanud sellest alguses midagi arvata. Seni olen Sabiine puhtaks saanud tavalise vee või vee ja šampooniga. Püüan tema nahka võimalikult vähe ärritada, sest tal on suhteliselt tundlik ja kuiv nahk ning seetõttu tekib tal kergesti kõõm. Antud kuivpuhastusvahu juures meeldis see, et tegemist on 100% loodusliku tootega.

 

Esimest korda proovisin kuivpuhastusvahtu kodus peale jalutuskäiku, kus Sabiine oli end poriseks teinud. Sain ta puhtaks ainult vahtu kasutades, mis oli mulle endalegi üllatuseks. Teine katsetus pidi aset leidma päikeselisel päeval peale mängimist koerte jalutusplatsil. Nii kergesti see katsetus aga ei läinud. Pidin kuivpuhastusvahtu katsetama juba enne, kui jalutusplatsile mängima jõudsime, sest meist lendas üle linnuparv – õnneks oli vaht kaasas ning Sabiine sai puhtaks. Ajaks, mil jalutusplatsile saabusime, oli päike läinud ning asendunud paduvihmaga. Kui vihm oli lõpuks järele jäänud, oli koerte jalutusplatsist saanud mudaväli, mis ei heidutanud koeri, kuid tähendas seda, et tulemuseks oli kaks kõrvadeni mudast koera.

Vaata videot SIIT (LINK).

Nii Sabiine kui ka tema väike sõbranna, Bella, said vahuga enam vähem puhtaks, kuid turbane muda oli nende jalgu liialt määrinud ning neid ei suutnud vaht säravvalgeks enam teha. Bella jaoks oli kuivpuhastusvahuga puhastamine alguses võõras, kuid ta harjus sellega ruttu. Sabiine jaoks oli protseduur meeldivam kui vee ja šampooniga puhastades, kuigi tal pole viimasegi vastu midagi.

Kuivpuhastusvahu pudelil on õpetusena kirjas, et „pumpihustit tuleb vajutada kaks kuni kolm korda ning seejärel hõõruda vaht käte või harjaga karval laiali. Seejärel eemaldada mustus ning üleliigne vaht kuiva rätikuga“. Esiti arvasin, et koera puhastamiseks piisab kahest-kolmest pumpihusti vajutusest, kuid kuna testisin vahtu tavapärasest ekstreemsemas olukorras, siis sellest kogusest jäi väheks. Samuti proovisin vahtu otse koera karvale pihustada, mis osutus antud olukorras isegi mugavamaks mooduseks. Ütleksin, et 2-3 pumpihustitäit vahtu on sobilik siis, kui koer pole väga määrdunud. Väga mudase koera puhastamiseks kulub vahtu tunduvalt rohkem ning võib juhtuda, et ainult vahust ei piisagi.  

 

 

Kokkuvõte: kuivpuhastusvaht oli värskendava lõhnaga ning ei muutnud koerte nahka kuivaks – ka paar päeva peale vahuga puhastamist oli karv läikiv ja nahk korras. Kuivpuhastusvaht ei asenda šampooni ja veega pesemist, kuid on asendamatu olukordades, kus koera on vaja kiiresti ja vähese vaevaga puhastada või pole soovi koera märjaks teha. Kuivvaht leidis püsiva koha Sabiine reisikotis, milles on sees kõik vajalik. 

 

Autor: Kadi-Mari

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 580

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5