Ostukorv 0

Logo Tere tulemast!

Vastupidiselt kassidele ei ole koerad ainult lihasööjad. Looduses söövad koerlased ära kogu oma saaklooma koos kõhu- ja soolesisuga. Põhjuseid süsivesikute pakkumiseks on mitmeid:

  • Väärtuslik energiaallikas
  • Kiudained aeglustavad toidumassi liikumist soolestikus
  • Mineraalainete, pektiini ja sekundaarsete taimsete ainete allikas
  • Tasakaalustatud toidu eeliseks on valgu ja fosfori õige sisaldus.Kui loom sööb ainult liha, on fosfori sisaldus toidus liiga suur. See võib tekitada tõsiseid probleeme eriti just vanematel koertel ning koertel, kellel on probleeme neerude, maksa või kusekivide tekkimisega.


Kodustamise käigus on koerte seedimine muutunud inimestega sarnasemaks. Kohandunud on ka nende tärkliste seedimine. Võrreldes huntidega on koertel 10 süsivesikute seedimise eest vastutavat lisageeni.
Lisainfot leiate Uppsala ülikooli uuringust, mis viidi läbi 2013. aasta jaanuaris. Ingliskeelse uuringu nägemiseks vajutage lingile:
http://www.nature.com/nature/journal/v495/n7441/full/nature11837.html

 
Sellele vaatamata peaks süsivesikuid nagu rukis, nisu, oder ja soja koera toidus vältima. Need koostisained põhjustavad väga sageli allergiaid. Lisaks sellele on korraliku seedimise tagamiseks oluline süsivesikuid piisavalt küpsetada.

Sageli on nn süsivesikutalumatuse põhjustajaks nende ebapiisav lagundamine. Kui toitu valmistada kodustes tingimustes, tuleks meeles pidada, et näiteks riisi või kartuli valmistamiseks kulub vähemalt 15 minutit rohkem kui inimestele valmistatava söögi valmistamiseks. Kui toitaineid on lihtne püreestada, seeduvad tärklised hästi. Ebapiisav purustamine tekitab käärsooles mikroobset seedumist ja päädib sageli kõhulahtisusega.

Peagi möödub üheksa aastat päevast, mil algas minu kauaoodatud kokkuõpe tulevase juhtkoerahakatise Janetiga. Kõik, kes on lugenud minu eelmist postitust, on kursis poobiku tavatu iseloomuga, mis pole labradori retriiverile sugugi kohane. Just sel samal põhjusel kestis ka meie kokkuõpe tavapärase kolme kuni kaheksa nädala asemel 11 nädalat.

 

Kui kokkuõpe oli treeneri valvsa pilgu all juba mitu head nädalat kestnud ja mul olid kõik tarkuseterad ja näpunäited kõrva taha pandud, hakkasin vaikselt iga kokkusaamise lõpus treenerit pinnima küsimustega: kas ma võin Janeti täna enda juurde jätta? Millal ma saan Janeti enda kätte? Kas täna... ? Homme? Järgmine nädal? Millal, millal, millal? Olin ikka paras nuhtlus küll.

 

Kuid ükskõik, kui haledaid kutsikasilmi ma ka ei teinud, oli treeneri vastus alati ebalevalt eitav. Eks see ole nüüd tagantjärgi mõistetav ka, sest kokkuõppeperiood on tulevase tandemi puhul üks kõige olulisemaid alustalasid, n-ö vundament, kuhu peale hakatakse edasist hoonet ehitama. Pime inimene peab usaldama oma abilist, kuid samas olema alati valvas ja vajadusel korrigeerima juhtkoera möödalaskmisi. See on üks lõputu sisemine võitlus iseenda tundmuse, teadmiste ja koera usaldamise vahel.

 

Ootusärevust lisas veel seegi, kuna meie kokkuõpe oli jõudnud juba sellesse faasi, kus me õppisime minu igapäevaseid kodukandi marsruute, mis muutis meie senise koostöö veelgi sujuvamaks, kuna nüüd mul oli mingisugunegi aimdus sellest, et kus ma paiknen ja kuidas tänavad jooksevad, kus on ristmikud, sebrad, poed, pargid jms ja Janet otsis noore püüdliku juhtkoerapreilina kõik minu soovitud kohad mulle üles. Seega muutus harjutamine mitmes mõttes palju pingevabamaks ja ma tundsin üle pika aja end taas iseseisvana, võiks lausa öelda et nägijana. Mäletan, et kui alguses tundsin avalikus linnaruumis ringi liikudes natuke piinlikust oma pimedusest tingitud äparduste üle, siis Janetiga see tunne või valehäbi kadus. Tundsin hoopis tohutut uhkust, kui see ütlemata armas, tark ja nutikas kollane juhtkoerapreili ustavalt minu kõrval tatsus. Olin üle pika aja nii õnnelik ja rõõmus, et oleksin tahtnud igale vastutulijale kaela langeda ja hüüda: "Kas näete, kui tubli on minu popsu!?" :)

 

Lõpuks saabus ka see kauaoodatud päev, kui peale järjekordset õppepäeva treener lausus need unustamatud sõnad: "Ma mõtlen, et ma jätaks Janeti täna üheks prooviööks Sinu juurde ja kui  kõik sujub hästi, siis võime peagi kokkuõppe lõppenuks lugeda ja Sa saad ametlikult Janeti kasutajaks. Mis arvad sellest?".

 

Olin tõelises eufoorias, ma lendlesin rõõmutundest. Ainult, et emotsioonid, eriti tugevad emotsioonid, mõjuvad diabeetikute veresuhkrule destabiliseerivalt ja minu eufooria põhjustas mulle hüpoglükeemia, maakeeli öeldes langes mu veresuhkur nii madalale, et mul tekkisid krambid ja minu turgutamiseks tuli mulle kiirabi kutsuda. Kuid hoolimata öisele terviserikkele, mille tõttu tundsin end hommikul maru kudenuna ja rampväsinuna, siis teadmine, et täna on see päev, mil saan oma maailma parima abilise ja sõbra kätte, andis mulle jõudu ja jaksu end kokku võtta ja Janetile järgi sõita.

 

Kui jõudsime poobikuga esimest korda täiesti üksi, ilma treeneri valvsa järelvaatamiseta, koju, olin ma lihtsalt sillas ja nii uhke meie mõlemi üle. Kuid siis saabus öö ja kogu eelneva öö tsenaarium kordus - kiirabi käis mind taaskord turgutamas, sest lihtsalt mõte sellest, et nüüd on Janet jäädavalt minuga, oli niivõrd meeliülendav. Ainult, et teisel korral põrnitses kogu seda meedikute sehkendamist toanurgast pealt üks umbusklik juhtkoerapreili, kes oli lõpuks oma uude koju jõudnud.

Selline see meie kokkusaamise alguslugu oli. Täis kõikvõimalikke eufoorilisi tundeid ja emotsioone, sest lisaks äärmiselt suurepärasele juhtkoerale, sain endale ka tõeliselt väärtusliku sõbra! :)

 

 

Autor (tekst ja pilt): Kai Kuusk 
http://www.puhtapime.ee

Erinevad seedetrakti probleemid võivad ilmneda mistahes koeral ja kuigi enamasti ei ole need tõsised ega kauakestvad, tekitavad kõhuhädad koerale ebamugavust ja omanikule muret. Probleemi ilmnemisel võib olla raske aru saada tekkepõhjusest, kuid kõige tavalisemad põhjused koerte kõhulahtisusel ja oksendamisel on muutused toitumises, stress, viirused ja harvem võivad probleemid olla tingitud tõsisematest haigustest. Mõni koer ongi tundlikum kui teine ja seega on hea, kui omanik teab, mis tema koerale sobib ja mis mitte.

Sabiinega oleme tuttavad juba kaks aastat ja selle ajaga on mulle selgeks saanud, millised toiduained tema seedimisele ei sobi. Õnneks leidsin juba esimesel korral toote, mis teda seedemurede korral aitab – selleks on VetPlus Promax. Promax on seedetegevust taastav pasta, mida manustatakse üks kord päevas kolme päeva vältel, vajadusel rohkem. Promaxit on saadaval kolmes suuruses, vastavalt koera kehakaalule ja iga tuub on mõeldud kolmeks kasutuskorraks. Minu jaoks on siiani hämmastav, kui hästi Promax Sabiine puhul toimib. Muutusi on märgata juba teisel kasutuskorral ja peale kolmandat kasutuskorda on kõik taas kombes. Promax on üks toodetest, mis meil alati igaks juhuks kodus varuks peab olema.

 

 

Võrreldes Sabiinega, kellel on väga kehv söögiisu, sööb Griffin kõike, ka seda, mis pole mõeldud söömiseks. Senini polnud valimatu söömine tema seedetegevusele halvasti mõjunud, aga alati on esimene kord. Arvasin, et probleemi põhjuseks on Griffini seedesüsteemile sobimatu toit ja lootsin, et tuub Promaxit aitab teda sama hästi nagu Sabiinet. Kahjuks nii see ei olnud ja Griffini kõhu olukord püsis muutusteta. Probleemi kindlat põhjust teadmata, proovisime teisigi Promaxiga sarnaseid tooteid, aga ka need ei toiminud. Esimesed muutused paremuse poole olid näha alles siis, kui andsin Griffinile Biofarm Inupekt Forte prebiootikume, mis mõneks ajaks ta seedimise korda tegid. Paranemine oli aga hetkeline ja pidin tema kõhumure põhjuse väljaselgitamiseks pöörduma loomakliinikusse. Mitmete proovide tulemusena selgus, et seedeprobleeme polnudki võimalik nii lihtsalt lahendada ning vaja on karmimat lähenemist – antibiootikume. Antibiootikumikuur peatas probleemi põhjuse, aga lõi segamini Griffini nõrgenenud seedesüsteemi ning tarvis oli seda tugevdama hakata.

Tervise turgutamiseks muutus Griffini söögikord mitmekesisemaks vitamiine, aminohapete, mineraalainete, prebiootikumide ja kiudainete poolest – kõik selleks, et soodustada tema seedimist. Koos antibiootikumidega sai ta VetPlus Complivit pastat, mis on mõeldud lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele ka operatsioonist taastuvatele või muidu kõrgenenud energiavajadusega loomadele. Complivit sisaldab rohkelt vitamiine, aminohappeid ja mineraalaineid ning on koerte jaoks ka maitsev, seega kasutasin pastat antibiootikumide mõru maitse peitmiseks ja Griffinile meeldivamaks tegemiseks.

Mõlemad koerad kiitsid Compliviti heaks, aga mina leidsin enda jaoks ühe puuduse. Kui kõikidel teistel testitud VetPlus sarja toodetel on manustamisjuhised omaniku jaoks tehtud lihtsaks, siis Compliviti pakendil oli toodud ainult see, et koerale tuleks anda 1sl (15g) 10kg kehakaalu kohta päevas – puudus teave, kui mitu grammi on üks pumbatäis. Seega, arvutasin ise välja, et 3 pumbatäit Compliviti on 5g. Kontrollimise mõttes kaalusin ka 6 pumbatäit ära ja tulemuseks oli 10g.

Kuigi VetPlus Complivit sisaldab juba mingil määral prebiootikume, sai koostöös loomaarstiga otsustatud, et sellest jääb Griffinile väheks ja jätkame samaaegselt Biofarm Inupekt Forte prebiootikumide manustamisega. Inupekt Forte puhastab soolestikku ja tahkestab rooja kõhulahtisuse ajal ning hoiab kasulikke soolebaktereid, vähendab kahjulike soolebakterite arvu ja tugevdab organismi immuunresistentsust. Kõhulahtisuse korral tuleks Inupekt Fortet anda topeltkoguse, kuid kuna Griffini menüü sisaldas teisigi prebiootikume, sai ta tavakoguse. Inupekt Fortet võib kasutada ka üldise tervisliku seisundi toetamiseks, mistõttu sai Sabiinegi tervist turgutatud.

Päevas tuleks koerale anda üks Inupekt Forte prebiootikumi tablett 10kg kehakaalu kohta ehk Griffin sai korraga 3 ja Sabiine 1 tableti. Kui Griffin sõi Inupekt Forte tabletid ära pikema jututa, siis Sabiine ei olnud nõus neid niisama sööma, tema jaoks pidin tabletid purustama ja toidu sisse ära peitma.

Griffinile määrati ka kahenädalane ravitoidu kuur, pärast mida võis ta naaseda oma tavapärase toidu juurde, aga ainult juhul, kui ta saab juurde kiudaineid. Vajalikud lisakiudained sai ta VetPlus Fibor toidulisandist, mis sisaldab sarnaselt teistele seedimist soodustavatele toodetele taaskord prebiootikume, aminohappeid ja mineraalaineid. Ravitoidu ja antibiootikumi kuuri lõppedes ei sisaldanud Griffini menüü enam Complivit pastat ega Inupekt Forte prebiootikume, mistõttu oli hea, et Fibor ikkagi neid seedimist toetavaid aineid sisaldas. Fibori manustamine oli taaskord lihtne, kaasas oli mõõtelusikas – üks mõõtelusikatäis graanuleid võrdus 5g tootega ning pakendil oli toodud tabel, palju peaks koera kehakaalu kohta toodet andma. Graanulid segasin Griffini krõbinate hulka ja ühtegi ta järele ei jätnud.

Selleks korraks on kõhumured loodetavasti läbi ja omad õppetunnid oleme Griffiniga mõlemad saanud.

 

 

VetPlus ja Biofarm tooteid leiate hästivarustatud loomakliinikutest üle Eesti!

 

Autor (tekst ja pildid): Kadi-Mari

oerasõber olen olnud aastaid, teadlik koeraomanik vaid paar -  tere, olen Maarja! Veidi vähem kui kolm aastat tagasi otsustasin, et saagu mis saab, koer peab majja tulema. Võtsin ette suure hulga kirjandust ja pika uurimistöö tulemusena valisin tõu - bostoni terjer. Nii tuli meie peresse Pähkel. Tänu Pähklile olen saanud juurde hulgaliselt elukogemust, uusi tutvusi, hakanud tegelema spordiga ja loomulikult on minust saanud jäägitult andunud koerainimene. 

Nagu eelpool mainitud on koeravõtt toonud kaasa hulgaliselt uusi tuttavaid, nii juhtuski, et jaanuari alguses Vietnamisse sõitnud trennikaaslane oma koerad kolmeks nädalaks minu juurde talvelaagrisse tuua otsustas. 

Siin nad nüüd on  bostoni terjerite naiskond (pildi järgi rohkem laiskkond!)

 

Paremal laagriline Bixie, keskel tema järeltulija Sofi ja vasakul majaperenaine Pähkel

 

Bostonid on tuntud oma hea isu ja gaasirünnakute poolest, sellepärast vaatan päris täpselt, mida koerale annan. Kindlasti pean oluliseks nii toidu, kui ka maiuste kvaliteeti. Kuna käin Pähkliga kaks korda nädalas agility trennis ja omajagu ka sama ala võistlustel, siis on tasakaalustatud toit väga oluline, et koer heas vormis püsiks. Toiduks pakun kaks korda päevas Platinum Iberico + Greens kuivtoitu, mis on gaasirünnakud miinimumini viinud. Selge on see, et kui kompostihunnikus ökoloogi mängida, siis see kauaks nii ei jää aga omalt poolt olen vähemalt kõik selleks teinud. Platinumi toitu nuusutades saad aru, et tegemist on kvaliteetse toiduga ja ausalt kausitäis toitu meie majas hingatakse endale lihtsalt sisse sekunditega. 

Kuna trenn on lahutamatu osa minu elust koos koeraga, siis ka maiuseid kulub paras ports. Alustades kasutasin palju juustu, pihve ja muud, mis külmkapis leidus aga õige pea sain aru, et see määrib, sulab ja kiireks reageerimiseks peab taskus midagi tahkemat leiduma. Selleks on head Platinum Click-Bits maiused. Maiused on trenni kaasa võtmiseks mugavas topsis ja vajadusel saan neid ka tükkideks murda. Samas maiuse suurus on paras suutäis pisemale kuni keskmist kasvu koerale. 

Suurematele koertele soovitaksin Platinum Fit-sticks maiuseid, mis on pulkadena samasuguses mugavas pakendis, kuid pulgast saab oma koerale sobiva tüki murda. Just need pulgamaiused olid ka laagrilistel kaasas ning võin kinnitada, et mõlemat sorti maiused leidsid meie majas kasutust ja ühtmoodi limpsati keelt mõlema peale. Kuna olen ise mugavust armastav koeraomanik, siis jään siiski Click-Bitside juurde. 

 

 

Päeva soovitus: õpeta täna koerale üks trikk! Ja kasuta häid maiuseid!

Autor (tekst ja pildid): Maarja Padari-Kallit (MTÜ Pärnu Agility)

Varasemalt oleme Sabiinega katsetanud Platinum Skin Care haavasalvi, mis on siiani üheks lemmikuks tooteks ja peab meil alati kodus olemas olema. Seekord katsetasime pealtnäha sarnast toodet Dermoscent Bio Balm.

Dermoscent Bio Balm on nahka kaitsev ja parandav salv koertele, mis leevendab ärritust, rahustab ja pehmendab nahka ning vähendab naha kuivust. Salvi katsetasime nii käppade hoolduseks talvistes tingimustes kui ka pindmiste marrastuste ja nahavigastuste parandamiseks.

Nahavigastuste parandamiseks leidis Bio Balm salv kasutust vaid ühel korral, sest oli kohe selge, et Platinumi Skin Care meeldib mulle haavasalvina rohkem. Bio Balm on võrreldes Skin Care´iga paksema konsistentsiga ja seega kulus seda haavale peale määrides rohkem ning see ei imendunud nii kiiresti ehk Sabiinel oli suurem tahe seda ära lakkuda. Kõige rohkem kasutasin Bio Balm´i Sabiine käppade kaitsmiseks külma eest ja käpapadjandite parandamiseks. Määrisin salvi Sabiine käppadele kuskil 10 minutit enne õue minekut ja õhtuti peale viimast jalutuskäiku selleks, et tema käppade seisukorda parandada. Salvi paksem konsistents tuli käppade hooldusel pigem kasuks ja tundus, et täidab seda eesmärki paremini kui Skin Care.

 

Dermoscent Bio Balm vs Platinum Skin Care

 

Bio Balm

Skin Care

Pakend

50ml

40ml

Koostis

Looduslik mesilasvaha, külmpressitud oliiviõli, taimeekstraktid.

Seemneõlid, tsetüülpalmitaat, rahustavad ained.

Konsistents

Nahaga kokkupuutel muutub vedelamaks, aga jääb paksemaks kui Skin Care.

Nahaga kokkupuutel muutub vedelamaks.

Lõhn

Skin Care´ist malbema lõhnaga, aga lõhn püsib kauem.

Tugevama eeterlike õlide lõhnaga kui Bio Balm, aga lõhn hajub kiiremini.

 

Kumba eelistada?

Mõlemad salvid – Bio Balm ja Skin Care – on mõeldud koera naha hoolduseks, aga kumba neist võiks eelistada? Kui põhiliseks eesmärgiks on pindmiste haavade parandamine koera nahal, siis on kindel võitja Platinum Skin Care; kui salvi eesmärgiks on koera käppade hooldamine kas siis kaitseks külma/sooja eest või käpapadjandite olukorra parandamiseks, eelistan kasutada Bio Balmi. Kummaski tootes ma pettuma ei pidanud, aga kuna praegusel aastaajal on põhiliseks mureks käppade seisukord, on sagedamas kasutuses Bio Balm. 

 


Saadaval hästivarustatud loomakliinikutes üle Eesti!

 

Autor (tekst ja pildid): Kadi-Mari

Tooted 1 kuni 5 koguarvust 600

Lehekülg:
  1. 1
  2. 2
  3. 3
  4. 4
  5. 5