Jätkame talviste koeraharrastuste tutvustamist ja käes on ehk tuntuima – kelguveo – kord. Paljud meist on koera kaelarihma pidi kelgu külge kinnitanud ja siis tal kas last või sõpra vedada lasknud.


Koerad on olnud meie kõrval aastatuhandeid. Ilmselt üsna varsti pärast kodustamist asuti neid talvel lumega kelgu ees vajalikel transporditöödel kasutama. Maadeavastajadki leidsid koertes kasulikeima vahendi pooluste avastamiseks. Näiteks Roald Amundsen’i viisid 1911. aastal lõunapoolusele ustavad kelgukoerad. Lisaks varustuse vedamisele kasutasid ekspeditsioonis osalejad koeri ka nälja kustutamiseks.


Edaspidigi on koerarakendid osutanud elupäästvat abi – näiteks 1925. aasta Alaskal. Tänapäeval on kelguveost kujunenud mõnus vaba aja veetmise viis. Samas peetakse erinevaid kestvussõidu võistlusi  (näiteks Iditarod, Yukon-Quest, Finnmarkslopet), mis panevad nendes osalevad koerad ja rakendijuhid tõeliselt proovile.


Kelguveol kasutatavate koerte tähtsaimad omadused on vastupidavus ja kiirus. Vastupidavus annab võimaluse koertega pikku vahemaid läbida. Kiirus omakorda aitab tagada, et ette võetud teekond läbitakse mõistliku ajaga. Pikkadel vahemaadel on olenevalt maastikust kelgukoerte keskmine liikumiskiirus 10-20 km/h.


Kelgu ette võib rakendad iga koera, kes vähegi vedamisest huvitatud on ja seda füüsiliselt suudab. Enim leiavad kasutust siiski spetsiaalselt veosporti silmas pidades aretatud koerad. Tõukoertest rakendatakse kelgu ette enim alaska malamuute, siberi huskysid ja samojeede. Rakendisportlaste seas on väga populaarsed nn alaska husky tüüpi koerad. See ei ole eraldi koeratõug, vaid mitmete eri tõugude (pointerid, siberi husky, dobermann, hurdalaadsed, linnukoerad,) ristamisel saadus kiire ja vastupidav koertüüp.


Kelgu ette rakendamiseks on vaja koerale veorakmeid ja kaelarihma. Kelguga ühendab koeri veoliin. Enamasti rakendatakse koerad kelgu ette paari kaupa üksteise järel. Mõnikord kasutatakse ka nn kalasaba meetodit, kus iga koer on kelgu külge kinnitatud omaette veoliiniga.


Rakendis on igal koeral oma roll. Tähtsaim neljajalgne on juhtkoer. See koer peab olema kiire, vastupidav, osav, isepäine ent samas rakendijuhile kuulekas. Temast sõltub suuresti rakendi edukus. Hea juhtkoer on iga rakendijuhi suurim varandus. Kelgule kõige lähemale pannakse harilikult nii meelelt kui kehalt tugevad koerad, keda kelgu lähedus ei ehmata.


Kelguveo võistlustel on rakendid koerte arvu järgi eri klassidesse jagatud. Levinuimad on 2-, 4-, 6-, 8- koera ja vabaklass (koerte arv pole piiratud).  Sprindivõistlustel arvestatakse distantsi pikkust vastavalt koerte arvule (alates 2 km koera kohta). Kestvussõidus vältavad võistlused mitmeid päevi ja läbitavad vahemaad on kordades pikemad.


Sellel laupäeval, 12.03. toimub Pärnumaal Tori vallas Võlli külas rakendispordi Talvekarika 2011 kolmas etapp. http://www.rakendisport.ee/