Ilmad on soojemad ning sellega seoses  sagenevad koertenäitused ning kokkusaamised koertega. Kennelköhaga nakatuda võivad koerad nii otsese kontakti kui ka esemete kaudu. Enamasti toimub nakatumine  koerarohketes kohtades, eelkõige näitustel, koerakasvandustes ja -hotellides, treeningplatsidel, parkides. Kahjuks on kennelköha väga nakkav ning selle  peiteaeg võib ulatuda  3-10 päevani.

**Kennelkäha puhanguid tuleb ette  just kutsikate seas. Kennelköha on viirusnakkus, mis põhjustab ülemiste hingamisteede ärritusnähte. Koeral on “nohu”, kerge köha, keha temperatuuri tõus, isutus, uimasus. Kennelköha äge levik on eelkõige kevadel ja suvel. Täiskasvanud koertele ei ole eriti ohtlik, kuid kutsika võib tappa. Haiguse diagnoosimine ja ravi tuleks jätta veterinaari hooleks, koduste vahenditega võib viirus vaid süveneda.

**Viiruse puhul on täiesti loomulik, et antibiootikumid ei anna tulemust, sest antibiootikumidel pole viirustele kahjuks mingit mõju. On hea mõte lasta koeral üle kontrollida süda, sest südamepuudulikkus on üks sage köha põhjustaja koertel. Noorel loomal pole see siiski kuigi tõenäoline. Allergiline köha on koertel väga harv nähtus. Noorel loomal on kõige tõenäolisem siiski viirus. Kui viirus on komplitseerumata, s.t. bakternakkust ei ole, siis annab tulemust vaid haigustunnuste leevendamine: röga lahtistamine, külmetusest hoidumine, väga mõõdukas liikumine ja muu sarnane hea hooldus. Kui koer on juba antibiootikume saanud, siis tõenäoliselt bakternakkust polegi. Muidugi on hea mõte lasta siiski koera tervist kontrollida, et olla igati kindel, et pole muid hädasid.

**Õnneks on võimalik koera vaktsineerida kennelköha vastu, kuid seljuhul kestab immuunsus vaid aasta. Vaktsiini kaitse ei ole alati 100% ning kennelköha mingi vormi läbipõdenud koertel tekib lühiajaline immuunsus umbes 3-4 kuuks.

Kennelköha kodus ravida ei ole mõtet, kõige targem on pöörduda veterinaari poole, kes ütleb, kui raske köhaga on tegu ning määrab spetsiaalse ravi. Kindlasti tuleks arstile minna kõikide koertega peres, kuna kõigil on erinevad avaldumisvormid ning erinevalt kergus-ning raskusastmed.