Väga tähtis oskus koeral on omaniku kutsumise peale tulek. Kuid sellest üksi on vähe, kui koer siia-käsu peale teie juurde tormab aga ennast kätte ei anna :) Paljud kutsikad nuputavad üsna ruttu välja, et omanik kutsub enda juurde ainult siis, kui „head asjad hakavad lõppema“ - lõppeb mäng peremehe või teise koeraga või lihtsalt rihmast vabalt jooksmine. Süvendab probleemi veel see, et tihtipeale üritakse kutsikat kätte saada selleks, et ära võtta talt midagi tema arust huvitavat, mida ta just parasjagi ise leidis, nt kala pead :) Nii õpivad kutsikad, et jalutuskäik võib veel huvitavamaks minna, kui panna omanik enda järgi jooksma ja mängida püüdmismängu.


Selleks, et seda probleemi lahendada või veel parem – ennetada - on vaja õpetada kutsikale, et kaelarihmast haaramine ei ole halb asi (vabaduse lõpp) vaid hea asi – maiuse andmine ning uus vabadus.


Alustame koolitusega kodustes tingimustes (vajadusel võib nii sees kui väljas jätta kutsikale jalutusrihma järgi lohisema): kutsikas olgu näljane ja teil peavad olema väga head maiused.


1.etapp – mängu tutvustamine. Kutsume kutsika enda juurde ning meelitame teda selle käe juurde, mis hoiab maiuseid. Kui kutsikas on maiusest huvitatud võtame teise käega koera kaelarihmast kinni ning alles siis teeme käe lahti ja anname maiust (just sellises järjekorras!). Kordame harjutus uuesti ja uuesti kodustes tingimustes (väljas, kui kutsikas on rihmastatud) näiteks nädala aega enne, kui minna järgmisele etapile üle.


2.etapp – mängu jätkamine. Nüüd me üritame meelitada koera enda juurde ning panna istuma meie ees (või kõrval – kuidas soovite). Kutsume koera enda käe juurde, tõstame käe koonust natuke kõrgemale, kui kutsikas läheb istuma ja on maiusest käes huvitatud, võtame vaba käega kaelarihmast kinni ja alles siis kutsikas saab käest maiust.


3.etapp – püsivuse pikendamine. Nüüd, kui kutsikas tuleb käe juurde ning läheb istuma, me võtame kaelarihmast kinni ning anname ühe maiuse käest, kuid me ei lase kohe kutsikat lahti (et ei tekiks harjumust kohe minema tormata), vaid ootame sekund-kaks ja anname uue maiuse ja ootame veel ning anname uuesti maiuse. Alles pärast seda mingi moment vabastame koera.


4.etapp – abi vähendamine. Teil ei pruugi maius alati kaasas olla, kui tekib vajadus koera kätte saamiseks. Nüüd me läheme etapile, millal kutsikas peaks tulema teie juurde, minema teie ees istuma ja laskma ennast kaelarihmast kinni võtta enne, kui käsi maiusega tema nina ette tuleb.


Kui koera usaldus on kasvanud, siis võib vahelduseks mitte anda maius vaid lihtalt kiita ja lasta ta uuesti vabaks.


Üldiselt viimast etappi peaks jätkama koera elu lõpuni, et see ei ununeks ning olla alati koera jaoks ettearvamatu – kümnest kutsumisest ainult üks kord päris rihmastamine ning maiusega premeerimine on alati üllatus – koer ei tohiks kunagi teada, kas maiust antakse seekord või mitte.


Kui koer on teie juurde tulnud – ei oma enam tähtsus see, mida ta on eelnevalt teinud on – koera ei tohiks noomida või karistada, muidu usaldus kaob ning koer ei anna enam ennast teile kätte.



Video kodusest trennist Twistiga: http://youtu.be/sOo0Rvh2dXM