Toimunud nädalavahetusel võtsime osa Viljandis toimunud agility võistlusest, seekord oli kohtunikuks leedulanna Jurate Miliunaite. A3 klassis sai joosta 3 rada: 1 hüpperada ja 2 agilityrada.


Esimene oli hüpperada (17 osalejat). Rada oli paras pähkel ja rajal uhkelt seisis okser, mis on Winnie agility nõrgeim koht. Nii, kui ma okseri nägin, sain aru, et vaevalt meid ootab "puhas" rada ja nii juhtuski - muidu kõik oli OK, v.a. okser ja veel 2 pulka :), nii et kokku tuli meil 15 kp ning 5. koht, kiiruseks 5,05 m/sek!


Teine rada oli agilityrada (18 osalejat), jälle okseriga :) Rada oli minu arust veel keerulisem, kui esimene ning osati tundus mission impossible, kuid tegelikkuses ma jõudsin igale poole sinna, kuhu tahtsin ja Winnie oli üldiselt tubli, v.a. üks koht, kus ta jälle siia käsu peale otsustas, et ooot-ooot, kohe ma hüppan selle tõkke ja siis tulen. Loomulikult, see tõke oli vale ning nii me saimegi diskvalli.


Kolmas rada oli hüpperada, mis oli suht raske, kuid meie vedamiseks okseriteta (18 osalejat). Kuidagi märkamatult algas õhtu ja läks pimedaks, nii, et ma ise ei tea, mida täpselt me lõpuks jooksime (videot ka ei ole vaadata), kuid sisetunne oli selline, et olemegi trennis, mitte võistlusel ja pea puhkas, vanad refleksid vedasid välja. Pärast ilmus, et meil oli puhas jooks ning kõige parem aeg, ehk me saavutasime 1. koha!!!


Meil Winniega on juba olemas hüpperajal üks "puhas" esikoht, nüüd me saavutasime agilityrajal "puhta" esikoha. Peaks nüüd rohkem pingutama, et saada veel kord "puhas" esikoht agilityrajal - siis Winniest oleks tulnud uus Eesti agility tsempion!!!! On mille nimel pingutada, eks!