Tihti tõmmatakse võrdlusmärk kutsika sotsialiseerimise ja teiste koertega mängimise vahele. Loomulikult nii see asi ei ole, sest koertega mängimine on ainult üks pisiosa kutsika sotsialiseerimisest ja tulevikus vajalikest oskustest. Ideaalis peab täiskasvanud koer olema ükskõikne teiste (võõraste) koerte suhtes ning peaks olema võimeline võõrast koerast rahulikult mööduma kasvõi meetri kaugusel.


Sama siin, kui kutsikas tuleb perre, kus juba 1 (2...) koer(a) olemas.


Kutsikat võetakse ju ikkagi inimesele, mitte vanemale koerale mänguasjaks. Tihtilugu jääb kutsikas vanema koera varju ning just vanemast koerast tuleb tema jaoks karjajuht, mitte inimesest, pole ime, et hiljem koer ei kuula inimese sõnu, vaid vahib ainult vanemat koera ja kuuletub talle. Sotsialiseerimine jääb puudulikuks, kui kutsikas liigub väljas ainult koos vanema koeraga – koos on nad küll julged ja märkavad asju, kuid üksi pole nad sugugi sama vaprad ja näevad maailma hoopis teistmoodi.


Selleks, et kutsikas kiinduks oma peremehesse, mitte vanemale või naabri koerale, on vaja „üle trumpata“ nende koos mängimine ja/või jalutamine, mis tähendab seda, et kui teie kutsikas päevas mängib teise koeraga nt 30 minutit, teie peate temaga mängima min 60 minutit. Nii, et vahel on kergem mitte lubada teiste koertega möllamist :)


Kui te soovite kutsikale õpetada teiste koertega suhtlemist, siis esialgu te peaksite seda asja oma kontrolli all hoidma – leidma talle sobiva (ehk mitteagressiivse, terve ning samas kaalus) oleva kutsika või väga heade mängimisoksustega täistkasvanu koera (traumade ärahoidtmiseks soovitavalt samas kaalus).


Ajaliselt need mängud ja jalutuskäigud peaksid olema suht lühikesed (5-10 minutit, mitte rohkem).


Videod Twisti mängimisest Winniega:


http://youtu.be/QjgramBA_V0


http://youtu.be/t6QM7eyATaI


http://youtu.be/Aqq1kGJaBzY