Vetelpäästekoolituse ja -võistluste eesmärk on säilitada newfoundlandi koerte ja landseeride tõuomast päästeinstinkti ja ujumisoskust, kuid loomulikult arendada koeri nii füüsiliselt kui vaimselt. Võistlustel kontrollitakse koera käitumist vees ja tema füüsilist vormi, samuti tema koostööd koerajuhiga. Võistluste eesmärk on arendada ka vetelpääste harrastajaid ja nendevahelist  koostööd ning anda neile teadmisi koerte koolituse ja vees töötamise kohta.









  • 19. sajandil hakati newfoundlandi koeri ja landseere Euroopas kasutama vetelpäästekoertena, kuna nad ei kõhkle vette appi tormamast ka kõige rajusema ilmaga.



  • Samuti hakati Inglismaal korraldama Watertrial-võistlusi, kus hinnati koerte päästeinstinkti ning soovi töötada vees. Tollal pidid koerad hüppama kindla kõrgusega paadisillalt vette uppujat päästma, vedama võimalikult kiiresti uppuja ja paadi randa, viima köie või eseme paati võõrale inimesele, ujuma võidu ning sukelduma ja tooma vee alt pinnale eseme.

  • Njuufad ja landseerid sobivad vetelpäästjateks tänu oma ujulestadega jalgadele, tüüri-taolisele tihedale sabale, veekindlale topeltkasukale, võimsale kehaehitusele ning loomulikule vetelpäästeinstinktile, mis muudab nende koolitamise vetelpäästjateks teistest tõugudest tunduvalt lihtsamaks.

  • Tänapäeval korraldatakse vetelpäästevõistlusi USAs, Kanadas. Belgias, Prantsusmaal, Hollandis, Inglismaal, Austrias, Itaalias, Sloveenias, Rootsis ja Soomes, kus kõikjal reeglid pisut üksteisest erinevad. Põhimõte on aga enamikes neis riikides see, et tegemist on eeskätt spordialaga, kus õpetus käib mänguga pooleks. Seetõttu ongi oluline, et vetelpäästetreeninguga liiale ei mindaks. Kuna vees töötamine on koerale väga väsitav, siis ei ole soovitav teha trenni tihedamini kui kord nädalas, sest muidu võib koeral päästetahe sootuks kaduda.